Inimene 20. sajandi piirsituatsioonides

20. sajand pakkus palju äärmuslikke olukordi. Neid oli nii rahvuslikul kui ka üksikindiviidi tasandil. Kuna suure osa piirsituatsioonidest tekitasid inimesed, siis oleks olnud võimalik teistmoodi tegutsedes hoiduda hirmsatest tagajärgedest. Eelmisel sajandil oli ka inimestest sõltumatuid olukordi. Missuguseid piirsituatsioone pakkus möödunud sajand? Mida tegid ja kuidas käitusid inimesed neis ettearvamatutes olukordades?

Eelmine sajand pani inimesed neist sõltumatutesse piirsituatsioonidesse. Sellisteks olukordadeks olid looduskatastroofid, mis tekitasid kolossaalseid kahjustusi suurlinnades. Loodusjõu meelevalda sattunud inimesed tekitavad lisaks ähvardavale olukorrale kaose ohu eest põgenedes. Paljud kodanikud kaotavad elu rusude alla jäädes, kuid sageli saab saatuslikuks lihtsalt kukkumine, sest hirmunud rahvahulk tallab lamaja surnuks. Loodus on ettearvamatu ja loodusjõud ei sõltu inimestest, seepärast ei saa neid ükski hingeline valitseda. Näiteks üleujutuse korral on inimesel valida, kas põgeneda või jääda, aga hiiglaslikku lainet ei ole võimalik seisma panna.

20. sajandi mastaapseimaks riikidevaheliseks konfliktiks oli Esimene ja Teine maailmasõda. Olukordi, kus kogu maailm on sõjajalal, võib nimetada piirsituatsiooniks. Sõdurid oleksid pidanud tsiviilisikuid kaitsma, aga nad rüüstasid ja olid vägivaldsed elanike suhtes. Süütud emad surid lapsi kaitstes ja rahvas põgenes kodumaalt, et leida rahulikum elukoeskkond kaugemalt. Linnad olid varemeis, paljud kultuuriväärtused hävinenud. See kõik toimus suurte riikide isekusest muuta jõuga riigipiire, et saada ulatuslikuma territooriumi abil suurem sõnaõigus ja võim teiste riikide seas.

Teise maailmasõja lõppedes laskus USA äärmusesse ja heitis 6. augustil 1945. aastal tuumapommi Hiroshimale, kuid see polnud veel kõik. Kolme päeva pärast korrati barbaarsust ja seekordseks sihtmärgiks oli Nagasaki. Neis katastroofides sai surma kakssada kakskümmend tuhat süütut tsiviilisikut. Robert Liftoni ja Greg Mitchelli raamatus „Hiroshima in America“ ilmnevad hoiakud, et pommide heitmine polnud tollel hetkel vajalik. Hukkunutelt ei saa küsida, mida nad läbi elasid, ning selle teadmine ei muudaks olnut ega vähendaks katastroofi traagilisust.

Eelmise sajandi lõpul olid Balti riikide kodanikud tüdinenud NSV Liidu võimust ning nad tahtsid taas saada iseseisvaks. Tavaliselt käituvad inimesed äärmuslikes olukordades ja vastuseisu avaldades agressiivselt, kuid eestlased, lätlased ja leedulased toimisid vastupidiselt. Nad moodustasid üksteise kõrval seistes ja kätest kinni hoides Balti keti. Nii soovisid nad maailmale näidata, kui väga nad vabadust ihkavad. Inimesed kartsid, sest Moskva ähvardas füüsilise arveteõiendamisega. Üheskoos lauldes ja üksteist toetades said nad hirmust jagu ning saavutasid vabaduse verevalamiseta.

Mõnikord panevad üksikindiviidid end ise piirsituatsiooni. Näiteks tekitavad ohtlikke olukordi, kus nad vale otsuse või liigutuse tõttu võivad kaotada elu või jääda sandiks. Seda tehakse, et tunda adrenaliini veres. Kuid on ka teismelisi, kes käivad kaubanduskeskustes lihtsalt istumas ning tarbivad alkoholi ja suitsetavad. Lisaks tervise kahjustamisele jätavad nad soiku oma tugevate külgede arendamise, mille tagajärjel võivad kaduda needki oskused, mis olid. Sellised olukorrad on äärmuslikud, kuid inimese enda tekitatud, mistõttu saab seda muuta vaid indiviid ise.

Möödunud sajand pakkus palju piirsituatsioone, nendeks olid maailmasõjad, milles kannatasid kõige rohkem tsiviilisikud. 20. sajand näitas ka, et rahvuste ja riikidevahelisi eriarvamusi saab lahendada rahumeelselt ning indiviidi tekitatud äärmuslikud olukorrad sõltuvad temast endast. Enne ja ka tulevikus tekitavad loodusjõud piirsituatsioone, mis ei sõltu inimestest. Sellistes olukordades tuleks inimestel säilitada kaine mõistus ja päästa nii palju, kui on võimalik, sest säärased isetekkivad jõud ei allu inimtahtele.

Rubriigid: Kirjandid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>