Inimesed, keda on raske mõista

Inimene tunneb vajadust kõike põhjendada ja kõigest aru saada. Keskkonda ja selles toimuvat uurivad teadlased. Käitumist ja tegusid selgitavad psühholoogid, kuid neid ei jätku igasse majapidamisse. Samas vajadus kaaskodanikke ning nende tegusid mõista on endiselt olemas. Suhtlemise käigus avaldub inimese maailmavaade ja sarnaselt mõtlevad isikud koonduvad ühte rühma. Suur hulk inimesi moodustab üldsuse, kellel on raske mõista teistsuguseid isikuid. Kes on üldsusele mõistmatud indiviidid? Kas arusaamatuks jääb inimene või tema teod?

Vägivaldsed isikud moodustavad ühe väiksema inimrühma. Kuna nad ei ole kogu aeg vägivalsed, siis ei eristu nad selgelt ühiskonnast. Mõni muidu rahulik inimene muutub alkoholi liigtarvitamisest agressiivseks ning rüseluse käigus võib kellelegi viga teha. Viimasel ajal on olnud palju vägivalda ka koolis, kusjuures mõnel juhul on tagajärjed traagilisemad kui alkoholi tarbinud isikute kaklemise käigus tekitatud sinikad. Näiteks Soomes läks noormees relvaga kooli ja hakkas kaasõpilasi tapma ning seejärel sooritas enesetapu. Ühiskond võib olla sellise inimese peale vihane, aga kui poleks tehtut, siis oleks tegemist olnud täiesti tavalise noormehega. Järelikult on ühiskonnal raske mõista tegu, mitte indiviidi ennast.

Teise vähemuses oleva rühma moodustavad vaimselt ebastabiilsed inimesed. Need, kes osutuvad endale või ühiskonnale ohtlikuks, paigutatakse haiglasse. Ohutud vaimuhaiged elavad tavalist elu, kuigi nad käituvad, mõtlevad ja tegutsevad üldsusest palju erinevamalt. Nad võivad tunda suurt rõõmu vaimselt tervete inimeste jaoks tühistest asjadest: näiteks lumest, vihmast, uuest sõprusest või hoopis sellest, et neid märgati. Nende kurbus on sügavam kui niinimetatud normaalsetel inimestel. Näiteks luuletaja Juhan Liiv tundis kodumaa vabaduse puudumise tõttu suuremat kurbust kui teised inimesed. Ühiskonnal on tihti raske mõista ülitundlikke isikuid.

Natuke suurema rühma moodustavad loomeinimesed. Nad elavad tavaliste inimeste seas ja näiliselt ei eristu nad teistest. Kunstnikud töötavad siis, kui miski neid inspireerib. Loomevaesed ajad võivad kujuneda väga pikaks ning nende majanduslik olukord võib muutuda kehvaks. Tavainimesele jääb tihti arusaamatuks, kuidas nad saavad sellist ebakindlat elu elada. Ka loomeinimeste mõtted tunduvad mõnikord realistlikele inimestele liiga kummalised. Näiteks Lätis ehitati maja tagurpidi ehk katus jäi maa peale ja põrandast sai lagi. Seal sees olevat tavalisel inimesel väga raske olla, isegi ehitajad käisid iga poole tunni tagant väljas, et mitte kaotada reaalsustaju. Üldsus ei mõista alati loovintelligentsi.

Noored moodustavad ühiskonnast märkimisväärse osa. Nad riietuvad eriliselt, käituvad teistmoodi kui vanem põlvkond ning suhtlevad slängis. Vanal ajal kanti endas traditsioone ja aastatuhandetega kujunesid välja viisakusnormid ning neid kanti edasi isalt pojale, kuid tänapäevaks ei ole neist enam palju alles jäänud. Põlvkondade vahele on tekkinud suur lõhe, millest tulenevad arusaamatused, valestimõistmine ning lugupidamatus teineteise vastu. Vanemad inimesed tunnevad, et noored ei austa nende pingutusi ja saavutusi ning vähem elanud põlvkonnale tundub, et nende privaatsusest ei peeta lugu. Vanemad ei mõista lapsi.

Üldsus paneb paika normid, mille järgi toimides saadakse otsustavaks rühmaks. Sellest erinedes muututakse raskesti mõistetavaks ja ümbritsetuks mõttekaaslastest, kellega moodustub väike rühm. Üldsusel on raske mõista loovintelligentsi, ülitundlikke inimesi. Sageli ajab ühiskond segamini inimese ja tema teod, siis võib üldsusele tunduda, et ta ei mõista inimest, aga tegelikult jääb arusaamatuks hoopis tegu.

Rubriigid: Kirjandid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>