Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu

Inimesed peavad hakkama tegutsema loodust säästvamalt. Praeguse jõudsalt kasvava maavarade tarbimise juures võivad tulevikus need sootuks lõppeda. Keskkonnahoidlikku maailmavaadet propageeritakse pidevalt, kuid see ei ole veel muutunud tarbijate seas populaarseks. Miks inimesed ei tegutse loodustsäästvalt? Millised argumendid on rohelise mõtteviisi vastu ning mis seda toetab?

Roheline mõtteviis on metsade maharaiumise vastu, sest need on paljudele loomadele koduks. Peale selle on puud odavad hapniku tootjad ning puhastajad. Nad on eriti olulised linnades, sest suure trabimise ja liikluse tõttu on hapnikku seal vähe ning seegi on saastunud. Probleeme valmistavad puujuured ja –oksad, mis vajavad palju ruumi, kuid suurte majade vahel on seda nende jaoks vähe. Pealegi tormiga võivad oksad murduda ning kukkudes lõhkuda selle alla pargitud auto. Seevastu sõidutee ääres oleks ruumi, aga talviste soolatamiste tõttu on taimedel seal raske kasvada. Inimesed vajavad enda ümber rohelust ning lõppkokkuvõttes oleks odavam linnadesse puid istutada, kui hakata arendama spetsiaalseid õhupuhastusmasinaid. Kuid enne tuleks põhjalikult mõelda, kuidas mahutada autode ja majade vahele haljastus nii, et need üksteist ei segaks.

Keskkonnasäästlik energia ja kütus on odav, kuid neid valmistav tehnika kallis. Elektrienergiat tootvaid tuulegeneraatoreid peab olema mitme pargi jagu, et rahuldada tarbijate vajadused. Lisaks oleks vaja tuulevaikseteks ilmadeks välja arendada usaldusväärne aparaat elektri tegemiseks. Kulukas on ka hüdrojaama ehitamine, sest kärestikus tuleks veevool kunstlikult kiiremaks muuta, et lühikese ajaga võimalikult palju elektrienergiat toota. See omakorda takistaks kalade liikumist. Neile tuleks valmistada mehhanism, mis võimaldaks veeasukatel selles jões ülesvoolu ujuda. Näiteks soojusenergiat oleks kõige odavam toota biogaasist, aga torustike ehitamine või rentimine nõuab palju raha. Masinatööstuses kasutatakse keskkonnasäästlike kütustena gaasi ja biodiislit, neid tarbivad ka mõned autod. Kuid bensiinimootoriga masin on odavam ja võimsam kui gaasi tarbiv sõiduriist. Praegu valitseb maailmas olukord, kus looduslik kütus on odav, aga seda tarbivad masinad maksavad palju või on ebapraktilised.

Keskkonda säästaks ka prügisorteerimine, pealegi see võimaldaks raha kokku hoida, kuid samas nõuaks aega ja ruumi mitmele jäätmekastile. Eraldi kogutud joogitaara eest on võimalik saada raha. Biolagunevatest jäätmetest saab huumus, mida saaks kasutada peenral, samas orgaanilise aine käärimisel tekkivat biogaasi saaks kütusena tarbida loodust säästev soojusjaam. Ruumi tuleks teha veel pakendi- ja vanapaberi kastile ning keskkonnahoidlik inimene kogub ka ohtlikud jäätmed, nagu kodukeemiapakendid ja keemiliselt ohtlikud ained, eraldi. Peale nende on vaja ruumi teha veel üldprügikastile, kuhu läheb see, mis mujale ei sobi. Majapidamises tuleks leida koht kuuele prügikastile, kuid sorteeritud prügi saaks jäätmejaama tasuta ära anda.

Keemilised ja tugevatoimelised vahendid saastavad keskkonda, kuid on tõhusamad looduslikest ainetest. Näiteks pesupulber eemaldab riietelt mustust hõlpsamalt kui seep. Pealegi on pesumasinaga palju mugavam rõivaid puhastada kui käsitsi pestes. Ka taldrikud ja tassid saab nõudepesuvahendiga säravamaks kui liiva või tuhaga hõõrudes. Kuid klosetipoti puhastamiseks ei olegi looduslikku vahendit. Selle tarbeks poes müüdav kemikaal tapab reoveepuhastusjaamas asuva biofiltri kasulikke baktereid ning selle tõttu võib tekkida keskkonna saastatus, sest tagasi jõkke lastav vesi ei saaks piisavalt puhtaks. Kemikaalid kahjustavad loodust, kuid inimesed loobuksid neist alles siis, kui hakatakse valmistama tõhusaid keskkonda säästvaid puhastusvahendeid.

Roheliselt mõeldes ja tegutsedes säästaks loodust ning mingil määral hoiaks ka raha kokku. Samas on praegu keskkonda saastav tehnika odavam, mugavam ja praktilisem. Pikemas perspektiivis tuleks ikkagi otsustada looduse säästmise kasuks, sest ükskord saavad mittetaastuvad maavarad otsa. Linnades muutuks õhk nii saastunuks, et seda oleks raske hingata. Veel ei ole looduslike ainete toime keemiliste vahendite omast tõhusam. Tulevikus muutub praegune olukord kindlasti ning siis hakkavad inimesed tahtma või lausa nõudma loodustsäästvaid vahendeid ja tehnikat.

Rubriigid: Kirjandid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>