Tänane mõttetera

Täna tuli mul pähe järgnev mõte või tähelepanek.

Elu ei paku valmislahendusi. Elu pakub erinevaid võimalusi ja MINA olen see, kes koostab neist endale sobiliku paketi ehk kombineerib neid võimalusi vastavalt oma vajadustele ja soovidele.

Viimasel ajal tunnen ma, et mul pole üldse aega. Ma ei jõua kuidagi oma planeeritud asju valmis ja iga päev ma pettun endas.

Ma pole suutnud oma rutiini sulanduda. Ma pole vist juba nädal aega trenni teinud ega jooksamas käinud. Ei ole jõudnud tegeleda töö-otsimisega, raamatute lugemisega, blogiga ega oma kassiga.

Esitasin endale ühe väljakutse, kuid taas kukkus see läbi. Ma vihkan ennast. Ma ei saa aru, miks ma ei suuda saavutada enda üle kontrolli, miks ma lasen end teistest mõjutada ja miks ma allun oma emotsioonidele ning ihadele. Ma nii väga tahaksin olla tugev, tahtejõuline, enesekindel, ratsionaalne üksus.

Eelmise nädala pühendasin ma valdavalt oma perekonnale. Isa soovis midagi, ema, vanaema, vennad… Kuna õppimise ajal ma neile tähelepanu ei pööranud, vaid tegelesin üliaktiivselt õppimisega, siis mõtlesin, et püüan nii seda puudujääki kompentseerida.

Aga sellega andsin ma neile vale signaali. Nad arvavad, et kuna mul tööd pole ja kooli ka mitte, et mul ei ole midagi teha. Ja nii on kujunenud ka see nädal teiste inimeste asjade tegelemisega. Püüan võtta seda kui praktikat. Elus tuleb ikka ette ootamatusi ja kui ma tahan kooli kõrvalt tööl käia, siis peaksin ma ka suutma hästi paljude asjadega korraga tegeleda. Operatiivselt ja kiirelt oma päevaplaani ümber kujunadama jne…

Vahel mõtlen, et kas harjutada “ei” ütlemist või harjutada enda koormamist kohustustega. Ei teagi.

Igatahes. Täna tunnen ma end väga koleda ja saamatuna. Tahaksin minna ära. Kuhugi kaugele inimestest ja elust. Olla mitte kuskil ja teha mitte midagi.

Lugesin täna ühte väga huvitavat artiklit tahtejõu kohta. Seal kirjutatid, et “tahtejõud” koosneb kahest sõnast: tahe ja jõud ning et igal inimesel on tahtejõud (st tahtejõuetuid inimesi pole olemas), aga see tahe on n-ö paigast ära. Kas tahetakse ühiskonna jaoks või ühiskonna seisukohast valesid asju või tahetakse laiselda töötamise asemel.

Sellele uuele teadmisele tuginedes ma mõistsin, et ma ei taha enam trenni teha, joosta, õppida, raamatuid lugeda. See hirmutas mind. Sest kui ma ei taha enam õppida, siis ma ei saa ka edasi õppima minna. Ilma tahteta ei tuleks sellest midagi välja.

Aga hea on see, et ma nüüd tean, milles on probleem, et miks ma midagi ei jõua ja miks midagi ei edene. Püüan oma tahte jälle paika timmida, et liikuda oma eesmärkide poole.

Rubriigid: Minu mõtted. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Tänane mõttetera

  1. Avatar minny minny kirjutab:

    Olen ise enda kõige suurem fänn. :D Ma ei ole nii egoistlik ja enesekummardaja.
    Aga vahel mulle meeldib mõnda vana postitust lugeda ja mõnikord tunduvad need ka hiljem lugedes huvitavad ja mõistlikud.
    Kuna mul enam aktiivseid kommenteerijaid pole, siis teen seda ise. Et ma teaksin, et see postitus meeldis mulle ka hiljem.
    Minu väiksed rõõmud, minu väikses maailmas. :D

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>