Töövestlus

Täna oli mul töövestlus. Suutsin seda koduste eest hästi varjata.

Tegemist siis klienditeenindaja kohaga, mis hõlmab endast saaliteenindaja ja kassapidaja ametit.

Algus oli hirmutav. Ma läksin täpselt õigeks ajaks. Kuid pidin müügisaalis ootama. Sinna oli kogunenud veel inimesi ja tuli juurdegi. Seal seistes tundsin hirmu. Vaatasin neid teisi ja mõtlesin, et mul pole midagi nendega võrreldes. Ma kujutasin ette, et nad kõik on töötud, väga pikaajalise töökogemusega ja magistrikraadiga. Olin juba valmis jooksu panema, kuid olin hirmust tardunud ja mõtlesin, et ma olin saatnud kirja, milles lubasin kindlasti kohal olla ning jäädes saan vähemalt taas ühe kogemuse võrra rikkamaks.

Seega jätkasin ootamist. Üsnapea tuligi kaupluse juhataja. Siis kutsus ta meid kaasa ja me suundusime taha ruumidesse. Seal võtsime me istet pika laua ümber. Selgus, et kaks inimest jäid tulemata ja üks sai tulla alles kella kolmeks.

Me kirjutasime paberile nime, panime selle enda ette lauale. Kui nüüd tagasi mõelda, siis ma ei mäleta, kas ma selle ka õigetpidi kirjutasin. Ei mäleta, kas ma seda kontrollisingi. Aga keegi ei öelnud midagi. Loodan, et sai ikka õigetpidi.

Me pidime end lühidalt tutvustama, kas inglise või vene keeles. Mu pea oli sõnadest nii tühi. See tuli nii ootamatult. Püüdsin meenutada, kuidas mu kooli nimi inglise keeles oli, aga ei meenunud. Tundsin, kuidas ma pean ikka harjutama inglise keeles rääkimist ja kuidas mul oleks nii väga seda enesekindlust vaja. Ei tea, kas see tuleb vanusega või kas seda (enesekindlust) saaks nõustaja või psühholoogi konsultatsioonist…

Teine ülesanne oli olukorra lahendus. Paberi peal oli üks olukord ja siis tuli kirjutada enda tegevuskava, kuidas ma käituks. See oli üsna mõnus harjutus, mulle täitsa kohane ja meeldis mulle ka.

Kolmandaks pidime võtma paaridesse ja mängima läbi kliendi ja teenindaja rollid. See oli üsna kohmakas ülesanne. Selles ülesandes ei tundud ma end kindlalt. Hea oli see, et selleks ajaks olime me saanud üksteisega juba üsna tuttavaks, kuid mingi situatsiooni ettekujutamine oli natuke keeruline.

See töövestlus kujunes hästi toredaks ja mul on hea meel, et ma nii arg olin, et ma ei julgenud isegi minema joosta. Selles ettevõttes on sisseelamisprogramm (kolm kuud), seal on hästi sõbralik seltskond koos. Karjääri võimalus on. Kõik on hästi toetavad. Inimeste tööd ja panust märgatakse.

Seal ma tundsin, et see, mida ma olen õppinud koolis, et see tegelikult ka toimib ja toimub. Just see sisseelamisprogramm, ettevõtte sees eesmärkide püstitamine ja koostöö, delegeerimine jne…

Pärast seda vestlust tunnen, et see kodumasinaid müüv ettevõte on selle kõrval amatöör. Samas see kodumasinaid müüv ettevõte kuulub sakslastele, kuid see ettevõte, kus ma täna käisin, see kuulub taanlastele. Võib-olla see erinevus tuleneb sellest.

Igatahes, need juhatajad olid hästi sõbralikud, soojad ja toetavad… Nad lõid sellise sõbraliku õhkkonna, et seal oli mõnus olla. Ma läksin ära ja müügisaalis oli üks klient ja vaatas vaipu. Nii suur soov oli minna juurde ja küsida, et kas saan talle kuidagi kasulik olla. See on täitsa ülltav, sest üldiselt pole ka klienditeenindaja amet just see, mida ma teha tahaks. Veel vähem olen ma inimene, kes klientide juurde läheb.

Ma ise tundsin, et seal kodumasinate müügiga tegelevas ettevõttes oli edutatud valet inimest (st juhataja positsioonile pandud vale inimene). Või oli ta veel liiga toores selle jaoks. Kuid see ettevõte, kus ma täna käisin, seal oli üks töötaja edutatud pärast ühe aasta pikkust töötamist ja tema tundus küll olevat just õigel positsioonil.

Kodumasinaid müüvas ettevõttes tugineb edutamine tulemustele. Müüd nii ja nii palju ning teed need ja need koolitused, siis sind edutatakse. Kuid selles ettevõttes, kus ma käisin, seal sõltub edutamine inimesest. Juhtkond teeb ettepaneku ja inimene otsustab, kas ta võtab selle vastu või mitte. Need koolitused tulevad hiljem. Seal ongi oluline isikuomadus. Mulle tundus, et nad on ka seisukohal, et isikuomadused on see kriteerium, mida muuta ei saa, kõike muud saab arendada koolitustega ja kogemusega. Peale selle, tundsin ma, et seal ei edutata ka tuttavaid, vaid tõesti inimesi, kes on selle ära teeninud ja kes seda soovivad. (St onu-poja poliitika seal ei töötanud.)

Kodumasinaid müüvas ettevõttes oli peamine moto: “müü, müü, konkureeri ja võistle..” See on hea, kuid kui seda liiga palju on, siis tekitab see stressi või kui need eesmärgid liiga kõrgeks seatakse või kui eesmärgid jäävad üksi alles, siis võib jutuda, et see ei motiveeri vaid hoopid demotiveerib (st eesmärgid muutuvad orjastavateks..). St eesmärkidest tehaske kogu töö või elu. Ettevõttes, kus ma täna vestlusel käisin, on ka eesmärgid, kuid seal on oluline inimene. Tähtis on, et inimene oleks rahul ja õnnelik. Nad ise ka rõhutasid, et siis kui pühapäeva õhtul ei tule okserefleksi selle pärast, et esmaspäeval tuleb tööle minna, et siis tehakse õiget asja.

Siia kõrvale meenuvad, selle kodumasinaid müüva ettevõtte juhataja sõnad: “Aga siis Te olete ju edasi töötu?!” Umbes nii, te ju vajate tööd ja raha, võtke see koht vastu. Kui tundub, et see töö ei sobi teile, siis harjuge ära ja sobitage end sellesse… Tule ainult tööle…

Usun, et selle juhatajaga oleks mul tulnud konflikte. Me arusaamad on erinevad. Isegi kui end tagasi hoida, siis poleks töötamine olnud ikka õige töötamine.

Nüüd ma tunnen, et tegin õige otsuse, kui keeldusin toona tööst (et tegin seda ka tesitkortselt).

Minu kogemus on näidanud, et kõik see, mida sa endas hoiad ja alla surud, see ei kao kuhugi. See jääb alles ja ühel hetkel saab mõõt täis… Siis tuleb see kõik välja ja see ei küsi aega ega kohta. St ägestud vale inimese peale ja vales kohas. Ükski inimene ei ole nagu must auk, mis kõik (lõpmatuseni) endasse tõmbab.

Rubriigid: Juhtumised minu elust, Projekt: Töö otsimine. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>