Ilus pilt

Nüüd ma tean, mis tunne on meestel kui nad näevad ilusat naist.

Olen vist juba vallalise eluga kohanenud. Juba vaatan ja näen mehi. (Kui olin suhtes, siis ei näinud ega vaadanud mehi.)

Täna käisin ühes tehnikapoes. Mul oli vaja telefonile ühte vidinat. Küsisin seda ja vaatasin teenindajale otsa. (Seoses oma tööga olen ma muutunud julgemaks.) Seal teisel pool letti oli nagu kataloogist välja lõigatud noormees. Kunagi mõtlesin, et kuna mõtlemine ja unistamine on tasuta, siis püüan joonistada ideaalse välimusega mehe. Noh, et ma oma “mr. Õige” ikka ära tunneksin. :D

Kuid siis ma mõtlesin, et ma ei tea, mis on ilus. Ma ei pidanud välimust üldse tähtsaks. (Ei pea jätkuvalt, aga unistamiseks võiks ju oma ideaalsele ka välimuse ettekujutada…)

Aga see teenindaja. Ta oli ilus. Tõesti väga ilus. Ma jäin teda vist liiga kauaks vaatama. Ma ei tea. Ühel hetkel ma kuulsin, et ta räägib, kuid mul oli täiesti ükskõik, mis ta rääkis… Teda nähes oli minu automaatne mõte, et raudselt on tal kaaslane olemas ja kui pole, siis on  tal metsikult austajaid, vaevalt ta minu-sugust vaataks.

Ma oleksin olnud isegi võimaline talle ütlema, et ta on väga ilus. Isegi flirtida oleksin võinud, vähemalt proovida. Ma pole selles tugev, pole varem seda teinud… Ma võiksin end ka ilusaks teha ja uuesti minna ning kohe murdja-mõtetega… Aga ma ei tee seda.

Koju tulles ma mõtlesin, oma reaktsioonile. “Ta on nii ilus, raudselt on tal keegi.” Üks tuttav (meessoost) ütles mulle, et kui ta mind ei tunneks ja ta näeks mind tänaval, siis ma jääksin talle silma, kuid ta ei läheneks mulle, sest arvaks ka, et kindlasti on mul mees olemas. (Mina ise mõtlen, et olen kole ja keegi ei taha mind. Et kõik, kes minu suhtes huvi üles näitavad, tahavad minult midagi saada…) Sama võib ka selle ilusa mees-teenindajaga olla…

Aga ma mõtlesin veel… Ma ei otsi ilusat pilti enda kõrvale, tahan püsivamaid väärtusi. Minu jaoks on oluline ausus ja pühendumine ning see, et mina meeldiksin teisele poolele, seega ma ei ole see esimene kontaktivõtja, ootan teise poole huvi minu vastu.

Teine mõte oli see, et ilu ja välimus on nii pealiskaudne. See on vaid lühiajalise perspektiiviga asi. Mind ei huvita lühiajaline värk, kui ma alustan suhet (kunagi ja kui üldse), siis ma soovin pika perspektiiviga suhet. Sellist suhet, millel on potentsiaali kestma jääda (kuni surmani). Seega taas üks argument, selle ilusa teenindajaga kontakti mitte võtmiseks.

Aga see oli nii huvitav kogemus. Ma pole mitte kunagi varem märganud nii ilust inimest. Filmides ja seriaalides küll, kuid linnas mitte. Varem ma pidasin mees-iluideaaliks oma kaaslast, kuid seal oli alguses armastuse tunne ja siis kohanes minu n-ö ilu-mõõdupuu vastavalt tema välimusele. Kuid nüüd oli lihtsalt üks ilus pilt. Polnud mingeid tundeid, isegi mitte iha. Ka ei unista ma temaga suudlemisest ega kallistamisest, lihtsalt ilus pilt. Selle noormehega jooksin teed või kakaod ja laseksin tal teisel pool lauda istuda ning lihtsalt vaataksin teda. Poleks vaja mingeid sõnu… See oli väga huvitav kogemus.

Rubriigid: Juhtumised minu elust, Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>