Raske tööpäev

Täna oli väga raske tööpäev ja see nagu venis.

Ma olin mitu päeva järjest kassas. Ma juba harjusin sellega ära. Kuid täna olin saalis, kuid eriti ei olenud midagi teha. See on nii õudne. Lihtsalt jalutad müügisaalis ringi ja ootad kuni kell saab nii palju, et võib koju minna. Kliente ka polnud.

Pidin ka raskeid vakstu-rulle tõstma (140cm x 30m) ja seda redelil olles ja kõrgel… Üsna jube oli. Muidugi oli seal lae all ka palav, lisaks sellele veel hirm, et ma kukun alla. Aga ei kukkunud.

Olen juba natuke üle kuu aja tööl käinud. On tekkinud juba väike tüdimus. Iseenesest see töö on mulle ikkagi väljakutseks, mis on hea, kuid ma tunnen end nii läbikukkununa ja rumala ning saamatuna. Mind lohutatakse küll, et vähemalt pool aastat või aasta läheb aega, et siis hakkab kaup selgeks saama.

Ma pole suutnud ikka veel lisamüüki teha. Selles mõttes, et olen paar korda pakkunud küll lisa kaupa, kuid see pole muutunud mu loomupäraseks tegevuseks. Ma tunnen end nii ebakindlalt… Täna rääkis üks klient inglise keeles ja ma ei saanud hakkama. Ükski sõna ei tulnud meelde. See oli nii õudne. Tahtsin nii väga midagi öelda, kuid ei osanud. Kohe mitte kuidagi ei osanud. Mõtlesin ka teise sõnastuse peale, kuid sellest polnud ka abi.

Tunnen, et ma olen kõigile nii koormaks ja et ma olen nii rumal. Et ei saa ise mitte millegagi hakkama. Ja segadusse ajab ka see, et üks õpetab ühtmoodi ja teine teistmoodi ning siis ma olengi selline vusserdis.

Probleeme valmistab ka teatavat tüüpi klientidega suhtlemine. Üks tüüp on sellised nagu mina. Vaiksed ja vähesejutuga. Ma ei oska ka, kuidagi nendega suhelda. Nad ei väljenda oma soove ja nad on nii viisakad, et ei näita välja oma emotsioone… (Nüüd ma saan aru, kui raske ikka minuga on. Kuid viimasel ajal olen ma end ikka päris hästi väljendanud. Mõned olukorrad on sellised, kus ma ei julge end kehtestada veel…).

Ja teine tüüp on need rasked kliendid. Üks päev sain sõimata, selle pärast, et meil tuleb kilekottide eest maksta. Varem olen kuulnud kommentaare, et oleme röövlid ja et kilekott tuleks anda tasuta jne… Aga too päev sain sõna otseses mõttes sõimata. Ma kuulasin kliendi rahulikult ära. Ma olin sellest, vihaste sõnade laviinist nii šokis (ehmunud), et ma ei osaknud midagi rääkida ega teha ühtki ettepanekut.

Jah.. see mulle ka ei meeldi, et ma ei paku klientidele lahendusi, alternatiive. Sinna kandideerides ma kirjutasin, kuidas tuleks välja selgitada kliendi vajadus ja siis pakkuda sellele lahendusi ja alternatiivne jne… Aga ma pole seda veel suutnud….

Muidugi on hästi pisike võimalus, et ma olen endaga lihtsalt liiga karm. Et arvestades seda, et ma alles õpin, arvestades minu kogemuse olematust, olen ma tegelikult väga tubli… Jah.. ma võin siin ju ennast kiita, kuid palju objektiivsem ja motiveerivam oleks seda kuulda kelleltki teiselt, eriti veel inimeselt, kes on minu suhtes pigem isegi negatiivselt häälestatud (tema tagasiside oleks objektiivne). Tööjuures ikka kiidetakse, et ma nii tubli ja nii vähe küsin, kuid… Kuid see nõme tunne mu sees.. See hääleke mu peas, mis korrutab: “Sa ei saa hakkama”, “Sa oled ikka nii rumal”, “Sa peaksid hoopis nii tegema”, “Sa ei lõpetanud kliendiga kontakti”, “Nii ei tohi kliendile öelda”, “Sa oleksid pidanud tegema hoopis nii”, “See teine asi oleks tulnud enne ära teha” jne…

Päeva lõpuks olen ma end nii maatasa teinud, et mitte ükski kompliment ei suudaks mu enesehinnangut paremaks teha…

Küll mul on ikka raske. :D Õudne… See, kes selle postituse läbi luges. Mul on Sinust kahju ja tunnen Sulle kaasa, kuid… Lohuta end sellega, et mina pean endaga (selle segasega) 24/7 koos olema, seega on mul palju kordi raskem ja keerulisem kui Sul… :D

See on see koht, et tundke kõik nüüd mulle vaesekesele kaasa. :D Ja kiitke mind! :P

Rubriigid: Projekt: Töö otsimine. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>