Mul pole võimeid (kuid vahel on tunne, et on.. :D )

Täna käis tööjuures üks töökaaslane (laopoiss), kes läks teise linna tööle. See oli nii ootamatu. Läksin lõunale ja ta oli kontoris. Ta oli nagu ilmutus. Varem ma nagu ka silmasin teda tööjuures. Tal on kaelal tatoveering ja tookord nägin ma vaid seda tatoveeringut.

Igatahes.. Ma rääkisin selle töökaaslasega. Ta ütles, et tal on halb olla, sest tal oli raske nädalavehtus. Ta nägi tõesti nagu zombi välja. Siis ta kadus äkki. Läks ära. Tundsin, et olin liiga pealetükkiv. Hiljem mõtlesin, et äkki teda polnudki seal, äkki ma kujutasin seda vaid ette.

Ta tundus kuidagi õnnetu. Äkki mulle lihtsalt tundus nii, vahel ma tunnen valesti ja näen asju valesti…

Igatahes… Mul tekkis tunne, et temaga juhtub õnnetus. Autoavarii. Ja siis mõtlesin või tajusin, et ta on oma naisega tülis… See oli nii tugev tunne. Ja koju jalutades oli mul lausa hirm… Mul oli selline tunne, nagu ma oleksin rääkinud surnud inimesega või sureva inimesega. Oli selline tunne, et järgmise asi, mis ma temast kuulen on see, et juhtus autoavarii ja tema on surnud…

Õudne… Aga ma olen ka varem valesti tundnud. Mõtlen liiga palju. Mõtlen täiega üle. Kindlasti on kõik hästi ja nii ongi hea.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>