Käisin Rahvusraamatukogus ja laenutasin sealt esimest korda. Väga ebameeldiv oli see kogemus. Esimene kontakt oli tore. Konsultant pakkus abi ja otsis välja raamatud, mida ma soovisin. Selgitas kuidas seal laenutamine käib jne…
Kuid kui ma läksin teise osakonda neid raamatuid kätte saama, siis oli seal ülbe olekuga teenindaja. Küsisin, et kas raamatuid saab pikendada ja kuidas seda teha saab, kuid selle peale nähvati, et kõik on seal paberi peal kirjas. Aga ma laenutasin esimest korda ja need paberid olid ju veel tema käes, kuidas ma saingi seda teada.
Aga asi läks veel hulemaks. Mulle ei öeldud, et all tuleb raamatuid turvatöötajale näidata. Ja läskin väravatest läbi, need hakkasid piiksuma, siis nooruke turvatöötaja ütles, et laenutatud teavikuid tuleb talle näidata. Mul olid raamatud käes, polnud nagu probleemi. Ma vabandasin, et ma ei teadnud, ta ütles, et neil on seal silt. Umbes nagu mõnitas mind, et ma ei oska lugeda. Aga terved seinad on silte täis ja seal jäin ma vaatama, et kuidas ma välja peaksin minema ja see väike silt jäi kahe silma vahele.
Siis ta seletas, mida ta teeb ja mida ta kontrollib, mis oli hea. Kuid siis pidin ma ilma raamatuteta läbi värava minema… Mul oli selline lolli klouni tunne. Mingisugune tatikas näitab oma võimu, sest on turvatöötaja. Igatahes, väga nõme oli see kõik.
Uhke maja, suursugune nimi, kuid töötajad on veidi kesised. Ma ei tea, kuidas nad neid sinna valivad. Kunagi Tartus kandideerisin, raamatukoguhoidja kohale ja sinna oli meeletu konkurents… Aga jah… Eks ma püüan seal võimalikult vähe käia. Otsin mõne sõbralikuma raamatukogu.