Meie vahva Edgar :D

Peakisn vist uue teema looma: poliitika või Minny poliitika. (Võib-olla hakkan kunagi ka ise aktiivselt poliitikat tegema. Hetkel püüan olla aktiivne valija vaid…)

Ei, mitte et ma Keskerakonda pooldaks… Aga midagi nägin ja mingid mõtted tekkisid ning soovin neid mõtteid jagada.

Nimelt.. Edgar üllitas loo, laulu-loo. Lõpuks ometi suutis ta teha midagi uut.  Eristuda ja olla esimene, ainulaadne, uudne. Tundub, et ta on saanud joonele. Edgari laul (enne valimisi) on täietsi uuelaadne ja geniaalne mõte. Esmalt: eestlased on laulurahvas, teiseks: eestlased hoiavad kokku (ja seda alati lauldes). Laul teeb eestlase südame pehmeks.

Väike kõrvale põige… Kui teed pahateo, siis laula (mehed, kes te pahandate oma naisi, mitte lilledega, vaid lauluga tuleks andeks paluda..) :D

Naise südamesse: mitte Mersuga, vaid lauluga… :D

Tuleb tunnistada, et see Edgari laul sulatas ka minu südame. Video oli ka nii nummi… Mul tekkis seda vaadates “Meie Tallinna” tunne, kuigi tegelikult olen ma sisserändaja ja minu valimise hääl kõigutab hoopis Tartu linna… Pole end veel Tallinna sisse kirjutanud.

See laul on lihtne, tekitab seda “MEIE”-tunnet. Noorema generatsiooni jaoks on seal ka elektrikitarri kuulda. Vanema generatsioni jaoks on need ilusad pildid (põllud, loodus, talv, laulupidu vist oli ka).

Järgmise sammuna võiks Edgar ka Eurovisioonile minna. Ta suudab pakkuda midagi kõigile. Ja kindalasti oleks ta meeldejääv. Eestlased, kui laulurahvas, saadab sinna oma (veel) ainukese laulva-linnapea. Ja edaspidi võiksid ka pressikonverentsid lauldes toimuda, siis vaataks neid oluliselt rohkem inimesi…

Lauldes on eestlased kõikidest hirmsatest olukordadest välja tulnud. See on hoidnud meid ühtse ja tugevana. Lauldes oleme me suutnud üle elada repressiooni ja ka sõjad.

Ja kuna eestlase elus on laulul suur roll. Valimisreklaam pole lubatud. Kuid ilusa lauluga jõuab Edgar nüüd päevas mitu korda meie kõrvadeni. Kindlasti tehakse sellest loost ka räpilugu ja siis mingi tantsusaalide variant. Edgar vallutab kogu Eesti. :D

Ja see on ju kõigile selge, et Edgar = “vali Keskerakond”. Pole ju vaja lisadagi…

Aga kui poliitikast rääkida, siis mina valiksin Valdo Randpere. Kui oleks minu teha, siis paneksin ma ta Reformikate etteotsa ja peaministri kohale. Tundub selline usaldusväärne, tark ja tasakaalukas inimene.

Mulle väga meeldis see ummiku-kohviku idee. Geniaalne äriidee. Samas oli see täpselt õige viis probleemsele kohale viidata. Läbi lahenduse, õigem oleks öelda, et läbi leevenduse. Usun, et kui ma seal ummikus oleks istunud, siis oleks soe kakao (või tee.. kohvi ma ei joo) ja saiake ja veel tasuta täpselt õige asi õigel ajal. Ja kui seda teeb kollane Reformikas, siis muidugi jääb see kollane värv mulle meeldivana meelde ja usun, et valimiskasti juures see värv ja tunne meenuvad ja siis saab ka see ristike sinna kollase juurde tehtud…

Tean, et meil saab valida erakonda, mitte inimesi. Seepärast ongi nii raske. Minu usaldus Reformierakonna vastu on hakanud kõikuma, IRL on ka kahtlane pärast Krossi tempe. Keskerakonna suund on pigem vanurid. Kuigi olen vana, siis ma ikkagi ei tunne, et kuulun sinna kategooriasse veel. Ja siis väiksed erakonnad, kellest nagu ei kuulegi midagi. Ei oksa ka midagi arvata.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>