Täna on siis see nõme päev

Jah. Täna on mu sünnipäev. Õnneks on üle poole päevast möödas. Kass veel elab. Tegelikult ta liigub ja sööb ka. Päris korras ta pole, aga veel ei ole asi kriitiline.

Pesin teda ja nüüd hoian süles. Kahtlustan, et tal on nüüd põiepõletik ja üheks põhjuseks võib olla stress. Muidugi lisaks veel see külmetamine bussipeatuses ja siis koju kõndimisel sai ta ka külma. Tal on ju kõht paljaks aetud, ultraheli tõttu.

Minul on ka nohu taandunud ja kurk ka ei valuta. Tegin torti ja sõin ka seda, seega homme kaal tõuseb märkimisväärselt. Püüan selle üle elada.

Eks ma lähen täna hästi vara magama, siis ka välistan neid ebameeldivusi, mis võivad tekkida.

Mul on päris mitu sünnipäeva väga kohutavaks kujunenud, seega ma juba kardan seda päeva. Loodan, et see nn sünnipäeva needus saab üks kord läbi.

Ema vist solvus. Ta tahtis minuga Skypes rääkida, aga ma ütlesin, et mul on palju õppimist. See internetilevi on tal nii kehva ja mul ka, et sellest rääkimisest ei tule midagi välja. Pealegi pole mul täna küll tuju temaga rääkida.

Hea on see, et ta on aru saanud, et ma ei pea sellest sünnipäevast just lugu. Vanaemaga läks ka see jutt kuidagi sujuvalt.

Täna ei ole veel nutnud. Korteri kaaslane on ka lähedal, seega ei saa ma endale pisaraid lubada. Aga terve see nädal on tuju nii kehv olnud, et korteri kaaslane sildistas mu pessimistiks. Ma ei taha pessimist olla. Lihtsalt on nõme tuju. Püüan vähem kodus olla, ei tahaks siin mossitada ja suhteid ära rikkuda.

 

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Täna on siis see nõme päev

  1. Jaanus kirjutab:

    Aga mina tegin sel päeval ühe inimese õnnelikuks – kui mitte just sinu sünnipäeva puhul (kuna see plaan oli mul suht detailselt ette planeeritud juba ammu enne, kui su sünnipäevast teada sain) – siis ometi sinu sünnipäevale mõeldes.
    Otsustasin enda poolt valimistel toetatava kandidaadi võrdsete võimalustega loosimisel kõigi saadikukandidaatide (minu ringkonnas 58 tk) seast ning üks õnnelik inimene sai mu hääle võrra rikkamaks :P
    Oluline on just see, et ta ei saanud minu häält mitte mingite oma eriliste teenete, tiitlite, omaduste vms eest, vaid lihtsalt niisama. Vaid seetõttu, et ta olemas on (ja ka ennast kandidaadina üles seadis – muidu ma ei oleks saanud talle seda kingitust teha).

    Mõtlesin, et kes nüüd talle ikkagi selle kingituse tegi – Õnnejumal või mina? Või oleme kõik siin maailmas nii läbi põimunud, et seda küsimust ei saagi vastata?!
    Nii ehk teisiti… igal juhul oli terve päev tõeline Jõuluvana tunne ja see pole siiamaani kadunud. Loodan, et see tunne püsib järgmiste valimisteni!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>