Võimalik Kassihaigus (seenhaigus)

Kahtlustan oma kassil kassihaigust (seenhaigust). Aga kass on 100% tubane ja mina ega ka mu korterikaaslane ei ole väliskeskkonnaga just eri palju kokku puutunud. Korterikaaslane ei puutu mu kassiga kokku. Nad ei saa enam omavahel läbi. Ma arvasin, et mu kass ei oska susiseda, kuid korterikaaslase peale üks kord susises.

Igatahes. Kui ma viimane kord kassiga arsti juurest tulin, siis avastasin ta jalalt ühe karvutu koha. Kuna ta kõht aeti paljaks, et ultraheli teha, siis arvasin, et võib-olla kass rahmeldas ja seega tekkis jalale ka karvutu koht. Ei pööranud sellele tähelepanu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Igatahes. Siis käisin ma Tartus ja kass oli natuke üle 24 tunni ilma minuta. Tulin tagasi ja siis oli kassil sapa pealt suur laik ilma karvadeta. Tagumise külje peal oli ka, aga täna ma seda laiku ei leidnud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Igatahes. Mõtlen, et kas see võib olla stressist või kassihaigusest. Kui on kassihaiguse tõttu, siis võib-olla sai ta selle viimasest arstilkäigust. Aga ma ei tea, ei ole kindel. Üldiselt on mind seal hästi koheldus. Doktor on sõbralik ja lahke, annab palju infot. Viimane kord võeti pool visiiditasu ja esimesel korral võeti vaid 20% ultrahelitasu… Seega väga ebameeldiv olukord.

OLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERA

Enda eest tuleks seista, kuid mul puuduvad tugevad argumendid, faktid… Mul on juuksed hõredad, nägimise tõttu (see ammune nälgimine), siis kilpnäärme alatalitluse tõttu, kusjuures see asi pole vist ikka veel korda saanud. Ma pole arsti juures käinud. Ise olen oma tervise ära rikkunud. Aga nüüd tundub, et kassihaigus on ka mul. Tavaliselt täiskasvanul juuksed välja ei kuku, aga.. Ma ei tea…

Kass magab mu pea kohal ja padja peal. On tõenäoline, et mina ka olen nakatunud. Ja nüüd olen ma nii stressis… Ma olen ju see ülemõtleja. Ma juba kujutan ette, kuidas ma kiilakaks jään. Mõtlen paruka peale. Mõtlen, mida pütlen, kui inimesed küsivad. Kas ütlen, et kassihaigus, siis tõmbutakse eemale. Või ütlen, et vähkasvaja, siis oleksin ma kangelane ja nii tugev jne… Aga siis ma ju valetaks ja see vale näriks mind seespoolt ja …

Tegelikult tuleks alustada otsast ja on asju, mida muuta ei saa, seega… Tuleb leppida ja poleks vaja üldse paanitseda. Olen jupp aega oma uuele perearstile helistamist edasi lükanud. Ei julge.

Minu sotsiaalsus on taas taandarenema hakanud. Ma ei julge inimestega rääkida, ei julge neile otsa vaadata. Kardan helistada ja kõnedele vastata. Kättevõtmise asi. Aga kõike muud on nii palju, et ma mul on tunne, et lähen lõhki….

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>