Täna nägin unes, et korterikaaslane suudles mind. See oli väga ootamatu.
Siis nägin unes, et mul oli see kassihaigus ja hommikul ärgates oli mul peas suur karvutu laik. See oli jõudne. Alguses ei saanudki aru, kas on uni või tegelikkus. Aga oli uni. Loodan, et see oli minu enda mõtetest tingutud, mitte tulevikku ennustav uni.
Ja siis nägin unes tormi. Meeletut tormi, kõva tuul ja vihma sadas. Maja hakkas värisema. Ma ei saanudki aru, kas oli tegemist maavärinaga või oli tormist tingitud. Vastas maja läks põlema tormi tõttu.
Ma pidin raha lugema, sest millegi pärast pidin kellegi kassa lõpetama. St viimasel minutil võtsin kassa üle. Aga teel kassaruumi kadus mu ülemus ära. Tal oli laps ka seal ja ta jooksis oma lapse järgi. Kell oli umbes 22:00.
Siis ma ootasin ja mõtlesin, et kas jätan selle kassa sinna (kaitseta) või ootan kuni hommikuni… Siis olin ma järsku koridoris ja otsisin oma jopet ja jakki ja kassi. Kass oli paanikas jä ärakadunud. Seal oli palju ruume. Koridoris keegi ütles, et aknad tuleb lakti teha, et siis ei kuku maja kokku, et tuul saab läbi minna. Tehtigi aknad lahti. Ma mõtlesin, et kumb on mõtekam variant. Kas minna koos kassiga sinna suure tuule ja vihma kätte või olla selles majas, kuid oht on, et see maja kukub kokku. Olin akna ligi. Arvasin, et hüppan viimasel hetkel välja. Ühe akna kohal oli rõdu, niimoodi, et kui oleksin välja hüpanud, siis oleksin rõdu alla jäänud. Seega läksin teise akna juurde. Aga ma olin justkui valmis oma kassi maha jätma. Kohutav omanik olen ikka…
Siis mõtlesin selle Läti Maxima varingu peale. Ma mõtlesin, et nad ei arvesatnud, et märg liiv on mitmeid (kümneid) kordi raskem kui kuiv. Oma arvutused tehti kuiva liivaga, aga kui hakkas meeletult vihma sadama, siis läks liiv märjaks ja raskeks ja konstruktsioon ei pidanud vastu.
Raiskan oma mõtte ressurssi tähtsusetutele asjadele. Aga samas on hea, kui mõte on koguaeg tööl, siis roosteta need rattakesed ära. 