Tahaks midagi ägedat kirjutada, aga hetkel nagu ei ole midagi ägedat.
Lugesin oma varasemaid postitusi. Kohe päris vanasid möödunud aasta lõpust ja käesoleva aasta algusest. Päris huvitavaid mõtteid oli seal. Lugesin üle ka oma meelespea. Oli natuke juba ununenud ja minu õigused ka.
Aga tundub, et peaksin neid veel lugema.
Kuna ka käesolev aasta hakkab lõppema, siis juba mõtlisklen, et mida ma selle kohta kirjutan. Ma ei tea, esimene mõte oli see, et see aasta on olnud üks suur segaduste pundar. Võib-olla see hakkabki nii olema. Elan nagu organiseeritud kaoses. Jah, ma küll plaanin ja püüan, aga kõik asjad kasvavad üle pea ja mu tegevus ongi nn tulekahjude kustutamine. Et sellest välja tulla, siis pean ma kohe hästi kõvasti pingutama hakkama.
Mõtlesin, et püüan hakata end kiitma ja endast hästi mõtlema. Loodan, et ma ülbelt käituma ei hakka, aga enesekindlus peaks küll tublisti paranema.
Aga selliste eksperimentuide korral on mul alati hirm, et äkki ma kaotan reaalsustaju… Nt kui ma lasen endal mõelda, et ma meeldin kellelegi, siis võingi ma hakata käituma nii ja … see oleks õudne… olen näinud küll ja küll selliseid tüdrukuid. Seltskond naerab, kõik kõrvalt näevad, kuidas teda mõnitatakse, kuid tema ei saa aru…
Igatahes… Loodan, et mul jätkub seda reaalsustaju ja oskan hoida sellised mõtted, vaid koju… oma kambrikese seintevahele. Ja seltkonnas paista lihtsalt enesekindlana.
Viimasel ajal kipub masendus nii väga peale. Kõik on hästi, kui on palju tegevust, aga terve päev õppida ja mööda börside kodulehekülgi infot taha ajada, lihtsalt ei jõua. Mulle meeldib teha asju, mida ma oskan. Ka meeldib mulle arvutada ja leida seoseid… Aga kui ma terve päev olen infot kokku kogunud, siis olen ma infost nii küllastunud, et ma ei oska sellega mitte midagi peale hakkata. Siis tunnen, kuidas olen kaotanud kontrolli info üle. Veelgi hullem, see infotulv on saanud minust võitu.
Siis ma niiväga sooviksin enda kõrvale inimest, kes ütleks kuidas on õige… See katsetamine ja jalgratta leiutamine ajab lihtsalt närvi. Kõik see on ju vana ja tuttav teema, miks ma pean nii palju aega kulutama selle avastamiseks. (Eks ka sellel on omad plussid, ise avastatu kinnistub paremini). Lihtsalt praegu vajan ma nii väga seda aega muudeks asjadeks…
Noh-jah… aega on mul mujalt ka võtta, nt uneaega lühendada, blogimist vähendada ja nimet-nämet ka mujalt…. Aga ajuressurss… Vot seda ei saa ma mujalt. Ja selle kulu ettevõtte rahanduse seaduspärasuste avasatamisele kulutamine tundub mulle liiast.
Aga… ma ei peaks mõtlema asjadele, mida ma muuta ei saa. Pigem tuleb mõelda, sellele, mida ma saan muuta.
Seega, vähem stressi ja mõtlemist ning rohkem tegutsemist. 