Head vs pahad poisid

Mõtlesin täna, et millised need head poisid on. Nii.. ja siis tekkis mõte, et kui need head poisid on need, kes elavad koos emaga ning neil ei ole elus eesmärke, siis ma saan täitsa aru, miks naised neid ei vali.

Mina näiteks sooviksin, et mu elukaaslasel oleksid eesmärgid ja soovid. Et ta liiguks elus edasi. Olen arvamusel, et kui elus pole sihti, siis ei jõutagi kuhugi.

Ma arvan veel, et oma elukaaslaselt võib nõuda täpselt nii palju kui ise pakkuda suudad. Ehk siis, kui nõuab, et elukaaslane oleks sportliku kehaehitusega ja ilus, siis pead sa seda ka ise olema. Ja kui soovid, et elukaaslane omaks kõrgharidust, siis peaksid ka sul see olema.

Olen sageli näinud meest, kes ei pinguta. Ta käib tööl, siis tuleb koju. Igal õhtul õlu ja TV ning siis räägib, et tal pole naist ja keegi ei taha teda. Kui küsida, et millist nasit sa tahad, siis tuleb jutt, et modellimõõtu, kolmekordse kõrgharidusega, edukat jne… Aga mida ta ise vastu pakub: suurt õllekõhtu, masendunud olekut, iga ettepaneku peale fraasi “ma ei jõua”, “ma ei viitsi”, “ma olen väsinud”. Mehe eesmärgiks on elada järgmise nädalavahetuseni, et siis saaks juua ja tema kõrghetkedeks on palgapäevad.

Nüüd minu ideaalse mehe juurde tulles… Tal peaks olema mingi siht, soovid, unistused ja ta peaks tegutsema selles suunas. Tal pekasid olema huvid, st rohkem huvisid, kui alkohol, naised ja raha. Virisemise asemel peaks ta tegutsema… Aga kui mõelda, kellel sellised omadused on, siis üldiselt ikkagi nendel pahadel poistel. Nad võtavad riske ja nad on ambitsioonikad, kuid need on ju pahade poiste tunnused…

Minu jaoks on oluline ka see, et mees oleks enesekindel. Mul on endal sellega probleeme, seega ei ole mul viitimist tema egot putitada/tõsta. Ma ei taha olla ka kellelegi fänn-klubiks või kellegi kummardajaks.

Ja nüüd see nõudmise ja pakkumise teema. Soovin, et mu kaaslane oleks enesekindel, järelikult pean ma ise talle samaga vastama. Olen teadlik ja püüan saada end vastavasse vormi… Püüan olla kõik see, mida soovin oma kaaslaselt.

Tegelikult mulle väga meeldiks leida kedagi enda sugust: usaldusväärset, kindlat, püüdlikku, ausat ja vähenõudlikku isikut. Aga vahel on tunne, et sellist pole.

Rubriigid: Minu mõtted. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

20 kommentaari postitusele Head vs pahad poisid

  1. Roland kirjutab:

    Sulle meeldib “kastisüsteem”?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mulle meeldib süsteem, mingi korrapära, mingi seaduspära. Aga see “kasti” tundub midagi piiravat.
      Ma ei pea õigeks inimeste liigitamist ja mingitesse n-ö kastidesse paigutamist. Aga tuleb tunnistada, et ma teen seda. Ma lihtsalt ei oska teisiti. See nõme komme tekitab mulle endale ka raskusi ja pseudo-probleeme. Nt peenikesed inimesed tekitavad minus kadedust ja töötavad inimesed ka jne… Tegelikult on ju inimesed erinevad ja neil on erinevad võimalused. Ja iga inimene on omas kategoorias ja oma võimaluste juures parim. Ratsionaalselt saan aru, aga emotsionaalselt ei oska ilma liigitamiste ja hinnanguteta.
      Kusjuures ma ei tea, kust see hinnangute andmine tuleb. Ja mul veel ei ole plaani, kuidas see nõme komme endast n-ö välja juurida. Kidlasti peaksin ma midagi tegema, aga mida… seda ma ei tea. Arvan, et ühe asjana peaksin ma rohkem inimestega suhtlema.
      Eile just mõtlesin, et mul pole olnud ühtegi sõbrannat (v.a 5-7 vanusena samavana naabritüdruk, kellega ma enam ei suhtle). Mitte kunagi pole mul olnud meessoostsõpra. Ka ei ole ma mitte kinagi käinud väljas lihtsalt inimestega suhtlemas.
      Ühesõnaga, mul kogemused puuduvad, minu maailm on hästi pisike, see mahub sinna “kasti” hästi ära. :D
      Ma tean, et ma peaks igast võimalusest haarama, st igast võimalusest uute inimestega kohtuda ja suhelda. Seega tuleks võtta vastu iga kutse. Nt koolis on mingi jõulupidu koos kursusekaaslaste tutvumise õhtuga. Aga… Mul on miljon hirmu, miks ma sinna ei taha minna…
      Samas, ühe väikse sammu olen ma astunud. Keskkooliaegne klass plaanib väikest kohtumist. Sinna on mul plaanis minna.
      Minu jaoks on suhtlemine midagi väga keerulist. Kunagi ma arvasin, et jtukates suudan end treenida inimestega suhtlema, aga ei… Seal ma nüristasin pigem oma mõistust. Täielik ajaraiskamine.
      Olen mõelnud isegi mingi suhtlemise õpiku hankimisele. Pole veel otsinudki sellist teost, aga lihtsalt… Hetkel ma püüan kõvasti õppida, kuigu suhete loomine on väga oluline, kuid ma olen seadnud oma prioriteedid väheke teisiti.
      Mul on nii palju eelarvamusi ja väär arusaamu ning tõldendan inimeste sõnu ja käitumist valesti… Ma usun, et sellise n-ö pagasiga suudan ma rohkem jama tekitada kui kasu toota. Esmalt tuleb vist mõtlemine korda saada ja siis alles hakata inimestega suhtlema.
      Üks hirm on see, et kui noormees tuleb minuga vestlema, siis ma kohe mõtlen, et ma meeldin talle (mees tunneb huvi, seega meeldin talle). Totaalselt vale mõte ja kui mu mõte veel läbikumab, nt mu käitumisest, siis on kole piinlik.
      Teine asi on see, et mõni minust saledam ja edukam kursaõde tuleb minuga vestlema, siis olen ma kade. Ja siis võib mu kadedus välja paista. See oleks ka väga piinlik.
      Ja siis on veel see, et ma ei tea, mis teemadel on sünnis rääkida ja mis teemadel mitte. Enne loenguid räägitakse õppimisest (viimasel ajal ajab see mind närvi, kohustusi on palju ja tahaks korrakski need unustada, aga siis tuletatakse meelde. Pluss veel tekitatakse lisa pinget oma paanitsemistega.). Mainori ajal üks poiss ka rääkis kooli asjadest (kui mindi koos kuhugi peole), siis üks tüdruk olevat talle käratanud, et “me pole koolis, lõpeta see koolist rääkimine”. Ma ei tahaks selline olla (negu see poiss oli, ei tahaks sellisesse olukorda sattuda)… Aga peale kooliteema ei ole mul nagu millestki rääkida. Isiklike asjade puhul ei tea kui palju on sünnis küsida ja kui palju mitte.
      Ja nüüd kokkuvõte… Ma mõtlen üle ja seda kümnendas astmes. :D

  2. Roland kirjutab:

    Süsteemitus on ka ju kindel süsteem :) . Aga kuidas Sa ikka teed kindlaks, et mees on Sinuga samaväärne? Pole ju võimalik hinnata. Ei hakka teste ette viskama, et “kas saad samuti 91-100 punkti ehk viie”. Kuidas tead, et ei nõua teiselt poolelt vähem ega rohkem kui endalt? Kas inimeselt, kes on vähem võimekas, tuleks kiita rohkem kui toda, kes teeb sama tulemuse, aga peaks olema võimekam? Äkki “vähem võimekas” on rohkem võimekas endast kehvemat pilti maalima ning tegelikult on sama laisk kui “rohkem võimekas”?

    No kui Sa õpid magistriõppes, siis Sinu maailm peakski väga spetsiifiline olema ehk ka pisike?Hmm, kui õpid majandust, siis kas mitte igasugused suhtlusõpikud mitte pole nn kohustuslikud. Nt, “Flight of the Buffalo” või “Funky Business” oli juhtimises kohustuslik kirjandus.

    Mis teemasid mõtled nende “mitte sünnis” all?:)

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mulle meeldib korrapära. Vahel on see korrapära vaid mulle nähtav ehk teiste jaoks on see korratus/korralagedus, aga see selleks.
      Mees ei pea olema minuga samaväärne. Pigem ma mõtlesin, et kui ma nõuan kaaslaselt kõrgharidust, siis peaks see ka minul olema. Kui ma nõuan, et ta oleks vormis, siis peaksin ka mina seda olema jne… Aga kui ma ei nõua temalt kõrgharidust, kuid tal see on, siis on see lihtsalt üks lisa.
      Endalt nõuan ma nagunii rohkem kui oma kaaslaselt.
      Võimekus on hea omadus, kuid mitte kõige olulisem. Minu arust on olulisem püüdlikkus ja pühendumine ning seda on ju näha. (Kas inimene pingutab või mitte.)
      Suhtlemist pole palju sellel erialal, mida ma õpin või millele ma spetsialiseerun. Nii rakenduskõrghariduse omandamisel kui ka magistriõppes spetsialiseerun ma majandusarvestusele, mis on põhiliselt numbrite värk. Seal on suhtlemine vähem olulisem kui turunduses või juhtimises. Tähtsam on prognooside tegemine ja info hankimine.
      Mitte sündsad teemad võivad olla: lapsed, perekonnasstaatus, töökoht… ma ei tea, kõik isiklik teema.

  3. Roland kirjutab:

    Näide Sinu “korralagedusest”, kui see liiga ebasünnis küsimus pole :)
    No kõrgharidus erinevates valdkondades on ka tasemelt päris erinev. Kas kõrgharidus pole mitte lihtsalt eeldus (eeldus pole siin õige sõna) edukaks saamisel, kuid mitte otsene verstapost? Ehk kui mulle meeldivad korpulentsemad tüüpi, ja nt ise kõhn, siis peaksin rohkem sööma ja vähem liikuma?:)

    Majandusarvestus – numbrid ja arvud – sweet :) . Kes Sinust saab? Panga analüütik? Ma tahtsin küsida majandusolukorra kohta Eestis aasta pärast – kuhu me suundume? Finantsarvestused ainena kipuvad jääma veits kuivaks jah.

    Üldiselt, kui inimene tunneb ebamugavalt, siis ta ignoreerib küsimusi ja neid “kirikurahva” põlu all olevaid teemasid väga ei leidu enam või siis leidub ega ma ei tea ka. Mõni solvub päris kiiresti ka.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Esimene korralagedus (võõrastele silmadele) avaneb mu õppimise laua juures. Raamatud on ühel riiulil, õppematerjalid on aknalaual, terve laud on täis väikseid pabereid, kuhu on midagi peale kirjutatud. Voodi kõrval on üks raamat ja jalutsis on ka üks raamat. Ootavad, mil minul tekib aega, et neid lugeda.
      Korralagedus mu plaanides:nii palju asju on kuhjunud. Kui ma sooviksin ülikoolis õpitud operatsioonide juhtimist rakendada, arvestaks välja tegevusele kuluva aja, siis ma ei saaks neid tähtajaks valmis. Ja nüüd jooksengi ma ajaga võidu. Teen igat asja natuke. Eks näis, kas õigeks ajaks valmis saan või mitte, kuid pettunud olen ma siiski, sest nii väga tahaks asjasse pühenduda ja selle selgeks teha, aga hetkel suudan ma healjuhul vaid mingeid punkte saavutada. St teen täpselt nii palju, et saada mingidki punktikesed kätte ja kõik.
      Ma selle hariduse teemal rääkima ei hakka. Täna lugesin Andres Arraku artiklit. Pean tunnistama, et olen temaga nõus, et teadmised on, kuid rakendada neid ei oska. Kahjuks ka minu puhul. Kuid ma püüan selle poole, tahan oma teadmisi rakendada ja kui ettevõtted mulle selleks võimalust ei anna või kui nad ei suuda näha minu talenti ja ei suuda pakkuda mulle keskkonda ning tingimusi, kus mu oskused ja võimed avalduksid, siis teen ma seda ise. Küll ma lahenduse leia. Läheb aega, aga küll leian.
      Jah, kui kõhnale mehele meeldivad need korpulentsemad naised, siis… Minu teooria ei pea paika. Kuid need inimesed elavad teises süsteemi. St neil on teised eesmärgid ja tõekspidamised jne… Eks tuleb leida lihtsalt sarnase nn süsteemiga inimene. Maailm on ju kirju.
      Mulle meeldivad numbrid ja kõik, kuid pank pole mu ideaalunistus. Mulle meeldiks olla finantsjuht, sest mulle meeldivad majandusaasta aruanded, nende süsteem ja neid koostada, sealt infot hankida. Ka tahaksin osata oma vara võimalikult efektiivselt kasutada ja investeerida. Viia raiskamine miinimumini…
      Majanduse arengu kohta ma ei ütle midagi. Puudub kogemus. Ja et midagi prognoosida selleks on vaja eelnevalt palju algandmeid koguda, ma pole seda teinud ja mul pole aega ka, et seda teha. Kusjuures… Mulle tundub, et Eestis pole sellist asja nagu “nähtamatu käsi” ja konkurents ja majanduslik jõud… Selles mõttes, et Eesti on nii väike ja siin avaldavad mõju suured tegijad. Ehk siis… prognoosimiseks tuleb olla natuke psühholoog ja olla otseses kontakstis inimestega, kellel on jõud.
      Toon näiteks selle “katuseraha” riigikogus… Või nt suur aktsionär müüb oma vara maha, kohe annab see tunda aktsiaturul ja ka majanduses… Ja kuna need suured tegijad on n-ö ühekandi inimesed, satuvad ühtedele üritustele, siis suure tõenäosusega on neil ka sarnane info ja sarnased mõtted ning seetõttu teevad na ka sarnaseid tegusid/otuseid. Seega… kõik, mis majanduses juhtub on nende n-ö sünergiline mõtlemine/tegutsemine.
      Ehk siis, minu mõte on selles, et kui ma soovin teada, kuhu meie majandus liigub, siis pean ma saama sinna eliiti sisse, saama aru, kellel millised plaanid on, kes kellega suguluses on jne…
      Suhtlemise koha pealt… Eks ma pean mõned fraasid või toetavad küsimused enda jaoks välja mõtlema ja siis otsima inimesi, kes soovivad ise rääkida. Siis mina kuulaksin ja nemad räägiksid, selline kooslus vist toimiks minu puhul. :D

  4. Roland kirjutab:

    Mul oli vanasti kõik paberid põrandal ja kui need sai kokku korjatud ühte hunnikuksse, siis ma ei leidnud kunagi midagi üles, aga niikui laotasin kõik laiali, miski polnud kadunud. Majandusmata eksamil istusin esimeses reas ja laotasin kolm lauda ja 6 tooli õppematerjale laiali :)

    Mis ajaga jooksed võidu? 51% üldiselt häid teadmisi ei näita, aga Sina ju ei lähe nendele punktidele?
    Hakkad ettevõtjaks? Sulle meeldiks mässata rahavoogude jms aruannetega?

    Sul peaks edukaid inimesi kursustel ju hulgi olema?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mulle meeldib mässata nende aruannetega, jah. Tundub küll, et kõik on geeniused. Mina vaid üks must lammas… :D
      Esimene eesmärk on ikka kellegi alluvuses töötada ja kogemusi saada. Aga ei mõtle nii palju ette.
      Võidu jooksen tähtaegadega. On vaja valmis kirjutada mingi essee ja siis veel miljon asja… Ja seega … Olen hullumas… Püüan end kokkuvõtta ja tegutseda…

      • Roland kirjutab:

        Geeniused?

        Mitte et ma teaks :D , aga asjade lõpuniviimine peaks jah algama pisiasjade lahendamisest :P

        • Avatar minny minny kirjutab:

          Mulle tundub, et ma olen vales kohas ja teen valet asja. Seega raiskan ressursse.
          Teised käivad tööl ja siis koolis ja ikkagi jõuavad rohkem kui mina.

  5. Roland kirjutab:

    Teiste eeskujul midagi ise tahta, no ma ei tea. Inimesed käivad erinevatel põhjustel ju koolis. Kes käib selleks, et lihtsalt targemaks saada, kes käib selleks, kuna riik või ettevõte nõuab seda, kes käib, et palka juurde saada, kes käib selleks, et omandada diplom, et saaks seda näidata…

    No kui üks põhjustest esineb Sinulgi, siis ju pole vale kohas?

    Mis Sinu põhjus on?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ma ei pea ka õigeks end teistega võrrelda. Aga ma teen seda… Ei tea, mis juhtus… Võib-olla enesekindlus langes… kaotasin end… Seega jäid teised ja teiste arvamus…
      Ma läksin selle diplomi pärast, autoriteet soovitas (kunagine õppejõud) ja lootsin uusi teadmisi saada, mida siis kunagi rakendada… Aga nüüd on alles jäänud vaid see diplom… Ma tõsiselt kaalun pooleli jätmist… Vaatasin, mis aineid veel tuleb, mis on kohustuslikku õppesse pandud. Paar ainet on sellist, mis on minu eriala ja see, mida mulle meeldiks teha. Nii palju on teooriaid, mida ei saa rakendada ei Eestis ega mujal, sest need kehtivad vaid ideaalses elus… Ja see kõik tundub nii mõttetu. Istun õhtuti loengus. Kuulan, mitte midagi ei saa aru. Kõik on reaalsusest nii kaugel. Tulen koju. Ekslen mõttestus infos.
      Nt täna terve päev otsisin, kuidas viidata EL lepinguid. Terve päev raisus, kasu on null, sest tööelus ma vaevalt pean viitama, oluline on teada sisu ja seda, kust ma info leian.
      Motivatsioon on null. Nutt tuleb peale, et tegin vale otsuse ja pean suure projekti katki jätma. Kuidas ma enne ei võinud näha nende ainete mõttetust. Õppejõududega pole ka kontakti. Neid nagu ei huvitakski, et keegi millestki aru saaks või et nende õpetatu rakendust leiaks. Totaalne ressursside raiskamine.
      Täna istusin seal loengus ja mõtlesin sellele Arraku artiklile… Oleme esimesed loodusteadustes, meie teadmised on selles vallas kõige paremad, aga intressi arvutada ei oska. Haritud naised võtavad endale joodikust mehe ja teevad miljon last ning töötavad supermarketi kassas. Teame kõike teooriaid, kuidas elada ja kuidas asjad peaksid käima, aga reaalse eluga hakkama ei saa. Seda meile ei õpetata…
      Elan end siin välja… Nõme päev…

  6. Roland kirjutab:

    Alles esimene semester, eks? Ära praegu küll pooleli jätmist kaalu. Ma mäletan ise, kuidas esimene kursus bakas sakkis, aga oli infot, et teisel kursusel tulevad huvitavamad ained. Tulidki. Mis Sulle täpsemalt ei meeldi? Ideaalses elus? Mina nt mõtlesin ka kunagi ammu, et Pareto printsiip ei saa kehtida. Tegin väikest statistikat ja tõestasin, et mu arvamus on vale :) . Aga kõike ei peagi üks-ühele võtma. Ütleme nii et teooriad on selleks, et inimesi mõtlema panna. Tuleb mingi uus situatsioon, on midagi tuttavat ja pirn pea kohal võib minna põlema…

    Mis nende EL lepingutega on? Ei saa aru praegu, mida mõtled.

    Eksamid on ju alles ees? Vara veel järeldusi teha või otsustada või mis? Õppejõude on jah erinevaid, mõni pakatab energiast, teine jätab mulje, et soovib, et ellu jääks vaid tugevaimad.

    Ära anna alla!

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Esimene semester jah. Plaanis on jah õppida nii kaua kuni saan. Kui vajalikke EAP-d kokku ei saa, siis tuleb maksma hakata ja sellised summad käivad mulle ülejõu. Jah, igale uuele teadmisele ja vilumusele leiab rakendust ja positiivset. Aga mul on tunne, et ma ei saa hakkama. Et olen liiga rumal, et seal olla. Muidugi on kõik oluline ja need teooriad ka, kuid kuna ma ei saa aru, ei saa hakkama, siis mulle ei meeldi ja kõik, mis mulle ei meeldi on halb ja mõttetu. :D

      Me peame kirjutama essee ja on kohustus kasutada allikaid… päris mitut veel. EL-s ei ole nagu seaduseid… (Nagu Eestis on põhiseadus jne..). EL tügineb lepingutele, st aluslepingutele. Need lepingud, millele on liikmesriigid allakirjutanud. Nt Euroopa Liidu leping (enne oli see Eüroopa Ühenduse leping), Euroopa Liidu Toimimise leping… siis veel mingisugune harta jne…

      Kui seadusele viidata, siis see avalikustatakse (Eesti puhul Riigi Teatajas), EL on Euroopa Liidu Teataja (enne seda oli Euroopa Ühenduse Teataja), seal avalikustatakse direktiive (vist nende aluslepingute täpsustused), aga kus need aluslepingud avalikustatakse… mõni neist on sõlmitud väga ammu ja siis on tehtud veel muudatusi jne… Ühesõnaga, väga raske on nendele viidata (TTÜ kirjalike töödes märgitud reeglite järgi). Siis on Euroopa Liidu Teatajas avalikustatud “Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud väljaanne”. Mõtlesin, et mis osa sellel on EL õigusruumis. Kas see on nagu juhend n-ö alislepingute tõlgendamiseks? Või on sellel ka mingi seaduslik jõud? (Aga minu essee puhul vist pole see oluline). See on midagi sarnast nagu “Liikluseeskirjade kommenteeritud väljaanne” või “Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne”… Siin omaette arutades tundub, et tegu on lihtsalt n-ö juhisega, millel iseenesest seaduslikku jõudu pole. St kohtus sellele tugineda ei saa, kuid seadusest arusaamiseks oleks soovitatav kasutada…

      Üks eksam on teostatud, kuid tulemust ei tea. Nii kaua viivitatakse. Kohustus on tulemus avalikustada nädal pärast eksamit, nüüd on eksamist möödas juba üle kahe nädala… Enamus on sellest teinud n-ö verstaposti, et kui ünnestus, siis jätkavad, kui mitte, siis lõpetavad…
      Aga aitäh hoolimise eest… Ei anna alla. Raskused on ju selleks, et need ületada… Kui vaja trambin jalgu ja karju, surun hambad risti, kirjutan selle essee valmis (olgu või unetutel öödtundidel ja uneajast).

  7. Roland kirjutab:

    Alati on olemas lisakonsultatsioonid, kui aru ei saa?

    Mis neis TTÜ reeglites keerulist on? (Jube keeruline jutt Sul :) )

    Mine löö õppetoolis rusikas lauale ja nõua tulemusi :P

    Edu essee valmimise protsessis!

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Kui on keeruline, siis räägin asjadest, mida ei valda. Täna tuli essee täiendus… Tuleb kasutada eelretsenseeritud rahvusvahelisi teadusallikaid… Seega inglise keel… ma ei saa mitte midagi aru… seega… nõme, nõme… miljon korda nõme essee. Oleks see aine siis midagi andnud. Täielik jura… Olen kuri…

  8. Roland kirjutab:

    Mis ainega tegemist?

    Mõnusat nädalalõppu ja ilusat Emajõge!

  9. Roland kirjutab:

    No siis võid ju väga targaks saada, kui just õppimisest katus ära ei sõida :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>