Minu esimene peolkäik

Eile siis juhtus nii, et sattusin peole. Jah, just nimelt. See kõik oli nii ootamatu ja tormiline.

Õhtul, ma veel õppisin ja H (korterikaaslane) jõi vist oma kolmandat õlut ja vaatas TV-d. Tavaline laupäeva õhtu. Siis hakkasime lahmima. Ta küsib kuna ma talle pannkooke teen ja kooki küpsetan ning praade teen, et ma juba ostsin kaneeli ning maitseaineid. Siis ütlen, et järgmine aasta, sest ma alles valmistun selleks. (Ta on mulle väga mitmel korral süüa teinud. Mul on plaanis talle n-ö kompensatsiooniks midagi vastu teha.)

Siis läks teema pidude peale. Küsis, et kuna ma peole lähen. Ma ütlesin, et oli plaanis järgmine aasta, aga pärast seda Maxima juhtumit, vist ei lähegi. Sest mul pole nagunii kellegagi minna ja mida mul vanainimesel sealt ikka otsida.

Ta andis ülevaate Tallinna klubidest ja muudest kohtadest, et kus milline kontingent käib ning kus talle meeldib käia. Siis ütles, et Rock Cafes on Smilersi juubeli-kontsert. Kell oli juba 23:35. Ütles, et ta oleks tahtnud sinna minna. Ma viskasin õhku, et miks-mitte, siis minna. Ta ütles, et jah, tellida Tallink takso ja sellega minna ning tulla (see pidavat väga kallis takso olema, aga alati on seda saada). Ma vihjasin, et tal on auto ja mul juhuload ja alkoholi ma nagunii ei tarbi. Ta jäi mõttesse. Ma lisasin, et ega ma ei pea sellest osa võtma. Et viin ta ja siis kui ta on lõpetanud, siis toon. (Mulle meeldib autoga sõita, kahju, et prillid on kehvad, see teeb natuke ebamugavaks ja ohtlikuks sõitmise.)

Siis ta ütles, et tavai pane riidesse, lähme. Ma ütlesin, et rautselt ta teeb nalja ja kui ma end riidesse saan ja make-up‘i teen, siis on pidu juba läbi. Ja nii me seal vaidlesimegi. Siis ta ütles, et selle vaidlemise peale kulunud ajaga oleksin ma ammu juba riides. Küsis, et kui kaua mul riidesse panemine aega võtab (jutt siis pidulikematest riietest, sest kodus olin ma vanade väsinud riietega). Küsis, kas 5 minutiga jõuan. Ütlesin, et 5-ga ei jõua. Võib-olla 15 minutiga.

Kuna jutt läks juba nii detailseks, siis oligi minek. Kell oli juba 23:42. Ruttu riidesse, kiiresti ripsmed värvitud ja autosse. Ma ei tea, kui kiiresti ma hakkama sain, aga tundus kiiretsi. Kohale jõudes suutsin isegi auto ilusti juttide vahele ära parkida ja seda veel tagurpidi.

Piletikassa juures polnud järjekorda. Ma olin totaalselt uues kohas. Iga nurga peal oli inimesi. Ma ei teadnud kuhu edasi minna ja kuhu tuleb jope jätta. Kõndisin otse ja loostin, et H takistab mind, kui ma midagi valesti teen. Mingitest treppidest tuli ülesse kõndida. Siis oli riidehoid. Panime joped sinna.

Kõndisime edasi, laval oli soojendusbänd. H pani mu seisma, selline turvalisem koht, kus inimesed väga ei saginud ja natuke nägi ka lavale. Siis ütles, et läheb ostab omale joogi. Ostis joogi, siis kõndisime lavale lähemale. Soojendusbänd oli juba lõpetamas. Natuke ootasime ja tuligi Smilers.

H oli hästi õnnelik. Jõudsime just õigel ajal. Mulle ka täitsa meeldis, mõnus vaheldus sellele tubasele õppimisele. Seal tõesti ei aeta ligi ega tüüdata. H hoolitses mu eest koguaeg. Vaatas, et ma lavale näeksin, et inimesed mind ei nügiks. Tahtis mulle siidrit osta, tuletasin talle meelde, et ma olen ikkagi tema autoga, et kas ta julgeb mulle ikka siidrit osta. Küsis siis, et äkki tahan ma vett. Aga olles kuulnud, milline tunglemine on WC järjekorras, siis ei soovinud ma ka seda.

Siis sai tal jook otsa. Ta ütles, et tahaks uut jooki osta, aga ta ei julge mind sinna üski jätta, sest kardab, et inimesed talluvad mu ära. Nii armas temast. Aga see koht ja kaugus lavast oli väga hea. Seal olid rahulikud inimesed. Ma ütlesin, et saan hakkama. Enne minekut ta ütles veel, et ma mitte kuhugi ei liiguks. Et ma püsiks paigal. Lubasin ja sain sellega hakkama. :D

Ma pole ju pidudel käinud. Ja kuna H oli eelnevalt öelnud, et seal käiakse muusikat kuulamas, siis ma kuulasingi. Teised tantsisid ja tõstsid käsi, aga ma seisin paigal. H arvas, et mulle ei meeldi. Küsis, kogu aeg, kas meeldib, et kui ma tunnen, et ma enam ei taha, et siis ütleksin ja siis läheme kohe koju. Uskumatu. Ma pole harjunud, et meesterahvas nii tähelepanelik ja hoolitsev on.

Isegi kui mulle poleks seal meelnud, ma poleks ikka koju tahtnud. Selles mõttes, et see kestis nii üürikest aega ja pilet oli makstud. Selle esinemise oleks ma nii-kui-nii lõpuni vaadanud. Ikkagi suur sündmus minu elus. :D

Aga meeldis. Väga meeldis. Oli selline tunne nagu ma oleksin lotoga võitnud. Olin õigel ajal ja õiges kohas.

Ma kartsin, et hakkan end teistega võrdema. Olen klubisid juba selle pärast vältinud, et seal on ilusad mukitud tibid, kellega ma pole kuidagi võrdväärne. Aga uskumatu. Ma isegi ei märganud teisi. Paari miniseelikut nägin ja paari peenikest keha, aga see ei häirinud mind ning ma ei tundnud end alaväärsena. Tuntsin seal rahvarohkes kohas end oma kehas hästi. Ja see oligi kõige mõnusam. Sain tervet õhtut nautida.

Rubriigid: Juhtumised minu elust, Midagi positiivset. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>