?????

Jah… Minu üheks suureks hirmuks on läbipõlemine ja ebaõnnestumine. Neist viimane tähendab minu jaoks a-sotsiaalset elu, alkoholismi, enese keha müümist.

Kardan, et ei saa enda valitud teel hakkama. Ja olen mõelnud, et mis minust siis saab. Kui suur on tõenäosus, et ma lõpetan a-sotsiaali, alkohooliku või prostituudina? Kas see on üldse võimalik?

Kas püüdlik ja vähenõudlik inimene võib nii madalale langeda?

Hetkel mõtlen, et tuginedes sellele, mida olen näinud, siis alati leidub aitaja, kui inimene ise soovib abi ja teeb ise enda poolt kõik, et olukord paraneks. Peale selle on mul ju perekond, toetav perekond.

Aga, kas perekond mind tahab, kui ma hakkama ei saa? Kui kool ülejõu käib.

Üks venna sõber, kes ütleb, et on nagu perekonnaliige, naerab selle üle, kui ma hakkama ei saa. Parastab ja heidab ette. Mõnitas mind. Ta ei tea, kõike, aga hinnaguid jagab varmalt. See solvas ja tegi haiget.

Igakord, kui ta ütleb, et on nagu perekonnaliige, siis ma vihastan. Perekond peaks toetama ja hoidma, mitte materdama. Võib-olla ta tahab head, võib-olla ta arvab, et aitab mind. Aga ma olen emotsionaalselt nii läbi, et tema sõnad teevad asja veel hullemaks.

Aga küll ma kogun ennast ja siis hakkan vastu. Üks kord läheb tal halvasti ja küll ma siis sellest teada saan ja küll ma siis tema üle naeran.

Selline ülbus ja üleolek ei saa ka igavesti kesta.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>