Mis mulle enda juures meeldib?

Et kedagi teist armastada, selleks tuleb esmalt ennast armastada. Lihtne asi, aga läheb meelest ära. Vahel on see meeles, aga ei käitu vastavalt sellele.

Ma olen mitmel korral mõelnud, et mis on minus hästi, mida ma oskan hästi teha jne… Räägitakse, et iga inimene on unikaalne ja eriline. Aga ma ei tunne end sellisena.

Siis püüdsin ma uurida teistelt, et mis neile minu juures meeldib. Kuulsin mõdasid mõtteid. Seda oli tore kuulda, kuid polnud ikka soovitud tulemus. Ma ei tundnud end erilisena ja väärtuslikuna.

Ja täna… Mõtlesin ja jõudsin seisukogale (taas hästi lihtne asi, aga pole varem sellesse uskunud või seda rakendanud)… igatahes. Et end armastada tuleb esmalt saada, aru, kes sa oled. Ja alustada tulekski headest omadustest. Esmalt keskenduda üksnes headele omadustele ja kõige olulisem on see, et mitte teiste arvates head omadused, vaid just täpselt need head omadused, mis sulle endale head tunduvad.

Alguses on hästi raske. “Ma ju vihkan ennast. Vihken kõike enda juures. Ja siis tuleb loetelu: nina on suur, kõht on voltis, jalad paksud, tedretäpid näos jne…” Siis saab alustada teisest küljest. Mis omadused mulle meeldivad (nt teiste juures). Teha nimekiri nendest… Nt tumadad juuksed, sportlik keha, nägu, millega sobib nokamüts ja mida võib ka ilma meigita ilusaks pidada, hoolivus, tarkus, sõbralikkus, kaastundlikkus, järjepidevus, sirgjoonelisus, eesmärgikindlus jne….

Ja kui piisavalt pikk nimekiri on valmis, siis võtta see ette ja tõmmata ring ümber nendele asjadele, mida ma endas näen. Nt… minule meeldib see, et ma ei suitseta ega joo alkoholi ning pole esimest kunagi teinud. Mulle meeldib, et ma julgen öelda, et ma ei tarbi alkoholi ja olen valmis kasvõi taluma mossitamist, sõimamist, hukkamõistvaid pilke selle pärast. Mina tunnen, et ma ei saa nendest tegevustest midagi ja ma ei tee seda. Teised võivad teha, mida tahavad, mina neid hukka ei mõista. Kuid mina ei tee ja kõik.

Mulle meeldib, et ma olen sihikindel ja kui midagi väga-väga tahan, siis olen ma julge. Lihtsalt võtan kätte ja teen. Jah, olen vahel tormakas ja vahel mõtlematu, kuid ma tegutsen ja see negatiivne küljeke selle positiivse juures on väike ja tühine asi. Kõik teevad vigu ja kui inimene tegutseb, siis vead ikka juhtuvad, sellest pole pääsu. Õpin oma vigadest ja püüan järgmine kord neid vältida ja kui ma seda järgmine kord ei suuda, siis ülejärgmine kord või üle-üle järgmine kord… Kunagi ikka saan.

Mulle meeldib, et ma olen kokkuhoidlik ja hästi leplik. Selles mõttes, et kui mul jalgratast pole, siis treenimise osa saan ka joostes ja visuaalse osa saan joonistada. (Kunagi ma joonistasin endale jalgratta, sest ma nii väga soovisin seda. Siis joonistasin ka valge hobuse ja lossi, neid soovisin ka. Kuna joonistamisega läks palju aega ja ma pidin hästi põhjalikult kõik läbi mõtlema, siis mul justnagu oligi see kõik. Korrakski.)

Mulle meeldib enda juures veel see, et ma ei anna alla. Jah, vahel puhkan ja vahel kirun, kuid siis rahunen maha ja jätkan. Kui ühtepidi ei saa, siis lähenen teistpidi, aga ma ei löö käega.

Mulle meeldib ka see, et ma ei lase isegi lähedastel inimestel endale haiget teha ja end ära kasutada. Olen suuteline lähedase inimese (näiliselt) külmavereliselt pikalt saatma. Kui on selge, et see inimene pole minu suhtes just kõige ausam.

Kuigi jah, lähedastele luban ma oluliselt rohkem (vigu) kui võõrastele. Ikka tahaks arvata, et nad on heatahtlikud.

Välimuse juures… Mis mulle meeldib mu välimuse juures? Mulle meeldivad mu silmad. On teised natu nirud, ei näe kaugele, kuid kuju ja värv mulle meeldib.

Need olid siis esimesed asjad, mis ma endas avastasin.

Kokkuvõttes olen ma täitsa armas. Ja ma võin ise-endale meeldida küll.