Ilma teemata

Alustan kaebamisest. Juba eilsest saati on mul meeletu peavalu. Õhtul võtsin ühe valuvaigisti ka. Sain koolis ära käidud, aga olin nii uimane. Magada eriti ei saa. Koguaeg näen unenägusid ja hommikul on selline tunne nagu ma poleks üldse maganud. Ei tea, mis minuga toimub.

Aga trenn. Täna oli siis midagi jooga moodi. Pilates või Streching. Arven, et pigem see teine. Igatahes venitasime lihaseid terve tund, rahuliku muusika saatel. Hästi mõnus oli. Täpselt see, mida mul oli vaja. Eelmised trennid olid nii intensiivsed, et lihased andsid ikka veel tunda.

Ja mu selg ning kael vajasid juba väga ammu ventitust. Päris venitatud ma ei saanud, kuid on lootust. Korraks läks peavalu isegi ära. Aga nüüd on see tagasi.

Ma isegi ei higistanud eriti. Sain enamus harjutustega hakkama. Paindumisega on jätkuvalt probleeme. Treener oli hästi tubli. Iga harjutuse juures seletas, mis on harjutuse mõte ja andis juhiseid raskemate ning kergemate variantide kohta. Igaüks sai siis ise valida, mis talle kõige rohkem sobib.

Positiivne oli see, et ma juba hakkasin vaikselt tundma oma lihaseid. Kui tuli ventidada reisesiseküljelihast, siis seda ma tundsin, kui see oli pinges ja kui ma seda ventitasin. Kõhu- ja kätelihastega on natuke keerulisem, kuid kätelihaseid ma ka natuke tundsin. Veidike on vaja veel harjutada, aga hakkab looma.

Teine positiivne asi oli see, et täna ma ei näinud teisi. Ma ei vaadanud neid ja ma mõtlesin, et keegi ei saa mind ka vaadata, sest kogu tähelepanu läheb treenerile ja sellel, kuidas harjutust õigesti teha. Ja selle mõtte juures tundsin ma end turvaliselt. Täna oli meil vähem (käisin hommikuses trennis), umbes 15, inimest. Eelmisel korral sain koha nurka, kus vaikselt treenida, aga täna olin natuke keskel ja teisel pool saali. Juba sammuke edasi, inimeste keskele. :D

Korraks silmasin, et paar inimest peale minu ka ei paindunud oma varvasteni. See andis mulle julgust juurde.

Kõige raskem ongi välja saada sellest võrdlemise ja võistlemise hoiakust, kestast. Trennis ka pidevalt rõhutatakse, et tee nii nagu sul oleks mugavam teha, kui väsid, siis puhka. Võta oma tempo, aga ikka avastan end pingutamas, et mitte jääda maha grupist.

Tegelikult tuleks jääda ise-endaks igalpool, mitte ainult trennis. Vahel on see hästi raske.

Mingisugune “valehäbi” tekib või .. ma ei oska sellele seisundile nime anda. Midagi sellist, et ma kardan midagi teha, sest ma jään lolliks või näin rumalana. Aga tegelikult ei peaks üldse sellele mõtlema, tuleks lihtsalt teha ja mitte mõelda teiste hinnangute peale, vaid tuleb lihtsalt teha seda, mis tundub endale õige. Kui mina tahan ja suuda, siis ma teengi, vahet pole, mida teised arvavad või ütlevad, kunagi ei saa kõigile meeldida, ega kõigi meelejärgi olla. Aga alati saab iseendale meeldida ja enda meelejärgi olla.

Minu arust (vähemalt naiste puhul) on iga inimene ise-enda kõige suurem kriitik. Ja kui keskenduda sellele kriitikule meelejärele olemisele ning see saavutada, siis see oleks ülim tipp, kuhu jõuda. Seega kui sa meeldid naabrile, sõbrannale, tundmatule tänavalt, siis see on tühine saavutus võrreldes ise-endale meeldimisega.

Üks näide, kuidas ma end alateadlikult piiran ja kuidas ma siis püüan enda poolt endale seatud piiri ületada: Aeroobikas tuleb teha kükke nii, et põlv ei läheks üle varba. Alguses ma ei saanud üldse hakkama. Mõtlesin, et see polegi ju nagu kükk, nii natuke saab vaid allapoole end lasta. Aga siis sain aru, et mõte on sellest, et tuleb tagumik hästi taha n-ö sirutada. Alguses ma ei julgenud, sest mõtlesin, et see näib tobedana ja veel eriti siis, kui ma seda harjutust valesti teen. Aga täna ma mõtlesin, et pole vahet, milline ma välja näen. Ma eirasin peeglit, sest see pilt mulle ei meeldinud ja keskendusin harjutustele. Vaatasin, et kui taha ma suuda oma tagumikku sirutada.

Ajasingi oma tahumiku nii taha kui sain ja päris korralikud kükid tulid välja. Ja siis oli vaja puusaringe teha ja kummardada… Kõike tegin ja kordagi ei mõelnud, et ma võin tobedana näida. Päris mõnus oli. Siis tundsingi oma lihaseid. Päris võimas tunne oli. Nagu paneks tööle sada aastat keldris seisnud masina. Kõik naksus ja kragises, aga pärast trenni tundsin, et lihastes on pinget vähem ja et ma nagu veniksin. Lihased ei olnud enam krampis ja hästi mõnus oli.

Selline mõnus hommik. Negatiivne tugev peavalu (ei tea millest) ja positiivne tunne lihaste ventitamisest, füüsilise pinge langusest. :D Eks näis, mis õhtu veel toob.

Rubriigid: Määratlemata, Minny kaaluprojekt. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Ilma teemata

  1. Avatar Isildur Isildur kirjutab:

    naiste trennist ma suurt aru ei saa :) see stretching – minu arust ajaraiskamine. Siis ehk vajalik, kui oled algaja ja lihased pole koormusega harjunud. Muidu venitad iga kord enne ja pärast trenni oma lihaseid, nii viie minuti jooksul, ja sellest piisab. See, kas sa suudad maha panna sõrmeotsad, peopesad või küünarnukid, ei huvita kedagi peale su enda – kui sul on eesmärk painduda. Eks see võib ka kasuks tulla :)
    Aga eks treener teab, mida teha. Mina ei tea :)
    Niipalju, kui ma jõusaalis naisi olen näinud – enamus treenib valesti. Ei osata õigesti harjutusi teha ja raskused on enamasti sellised, kuhu võiks rahulikult sama palju juurde panna. Trenniaeg heal juhul pool tundi (alla tunni pole suurt mõtet). Eks on ka korralikke tegijaid.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mina olen väga algaja, seega see stretching on vägagi mulle. Aga, venitamine on hästi oluline, sest on inimesi, kes töötavad päevast päeva kontoris ja istuvad sundasendis ja juba nädalaga tekib seljale ja kaelale nii tohutu pinge, et enne trenni tegemist olev soojendus ja ventus on sellest pingest vabanemiseks natuke vähe. Sellisel juhul ongi tunnine rahulik venitus väga hea. (Minusugusele algajale on ka see treening).

      Nüüd see jõusaali asi. Kui inimene kasutab masinat valesti ja sina näed ning tead seda. Siis võid sa olla abivalmis ja viisakalt juhendada inimese õigele teele. Või mitte sekkuda ja lasta sellel inimesel valesti teha. Lootusest, et ta saab ise teada, taipab teadjamalt küsida või on ise väga rahul sellest valesti tegemisest.

      Koormus. See, kui inimene jõuaks rohkem, ei tähenda, et ta peaks rohkem tegema. Minu teada on kaks eesmärki treenimise juures: (1) lihasmassikasvatamine (jõukasvatamine) ja (2) lihasele kuju andmine (fitness, toonuse andmine). Ja seallest tuleneb ka treenimise vahe. Kui soovid lihast kasvatada, siis tõstad koormust ja teed maksimum raskusega trenni, kui soovid lihasele kuju anda, siis pigem kergem raskus, aga rohkem liikumit (rohkem kordusi). Naised ei taha välja näha nagu lihasmäed. Nad tahavad pigem lihasele kuju anda.

      Teiseks trenni pikkus pole oluline. Ma usun, et piisab ka vaid 15 minutist. Kui teha kõik harjutused täiesti õigesti ja teha harjutusi, kus on töös enamus lihaseid. Oluline on ka keha treenitus. Kui inimene pole üldse trenni teinud, siis polegi tal vaja palju teha, et keha treenida. Kui inimene teeb regulaarselt tundaega trenni, siis on see keha jaoks miinimum ja kõik alla selle pole keha jaoks pingutus.

      Ka lihtne jalutamine on trenn. Tulemus tuleb aeglasemalt, aga ikkagi trenn. Kusjuures tugevalt ülekaalulistele just soovitataksegi alustada lihtsa jalutamisega. Ja nende puhul annab see juba märkimisväärse tulemuse.

      Mina näiteks ei taha oma keha ära harjutada pikkade ja intensiivsete trennidega. Ma pole nõus lihtsalt oma keha treenimisele nii palju aega kulutama. Kunagi ma tegin trenni (jooksmine + harjutused kodus). Mul kulus iga päev kehale (keha treenimisele) 3-4 tundi. See on palju. Aga kuna ma tegin seda regulaarselt, siis alla selle ei andnud mingit tulemust. Kui ma selle n-ö normi täitsin, siis suutsin vaid/ainult/kõigest hoida saavutatud vormi, aga midagi ei tulnud juurde.

      Seega ma ei nõustu, et alla tunni pole mõtet treenida ja ma ei nõustu, et need, kes vähem treenivad, ei ole korralikud tegijad.

      Samas, kui treenida valesti (teha harjutusi valesti või kasutada masinaid valesti), siis sellel pole tõesti mõtet, aga minu meelest on need naised ikkagi tublid, et on julgenud sinna n-ö meestemaailma minna ja vähemalt üritavad. Mina ei julge jõusaali minna.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>