Selle Õige otsingul. Jah, jutt siis pikaajalise (eluaegse) elukaaslase otsimisest.
Ma kohe üldse ei taha lihtsalt käimist või niisama semmimist… Ma pole seda vist kunagi tahtnud. Tundub aja raiskamisena (ma ei pea ka õigeks kohe pea eest suhtesse hüppamist, aga kui pole lootust, potentsiaali pikaajaliseks suhteks, siis ma seda ei alustakski). Juba päris väiksest peale tahtsin päris meest, oma kodu ja lapsi… Oma väikest perekonda. Seetõttu ma kolisingi 17-aastaselt ja kohe suhte alguses kokku oma toonase armastatuga.
See suhe läks katki. Olen juba pärsi palju “ulunud” nii oma blogis, kui ka igal pool mujal. 
Siis mõtlesin, et kui ma soovin leida enda ootustele vastavat meest, siis ma pean endale selgeks tegema, keda ma ootan. Kuna ma olen põhjalik inimene ja vahel laskun liiga detailidesse, siis kirjutasin väiksele paberile oma ideaalse mehe tunnused, need, mille järgi ma ta ära tunne… Kui mul peaks olema õnne temaga kohtuda. (Isegi nime mõtlesin välja ja sünnikuupäeva + omadused ja natuke olen mõtisklenud ka välimust… Ilmselgelt on mul ikka veel liiga palju vabaaega, ei suuda olla produktiivne.. ).
Igatahes. Täna kuulasin Smilersit, eelmise aasta numbri sees sattusin ka Smilersi kontserditele. Esimesel korral mulle tundus, et Henrik vaatas mind ja osutas ühte lugu lauldes näpuga minu poole. Aga nii arvavad kõik ja ju ta teab seda, seega ta sellist žesti kasutabki. Paneb tüdrukutel/naistel südamed põksuma. Muudab naised tüdrukuteks.
Täna kuulasin siis seda “Mojito” lugu ja mõtlesin kontserdile ja unistasin, et äkki ta kirjutab minust ka ühe romantilise loo…
Ja siis mõtlesin tema naisele. Mäletan, et tal oli väga ilus naine, aga ma ei teadnud tema naisest midagi. Ka ei teadnud palju tal lapsi on. Googeldasin. Leidsin ta naise. Tõesti väga ilus naine ja seltskonnas on ta tagasihoidlik. Neid on kohe supper hea koos vaadata.
Ja siis leidsin järgneva artikli: http://www.ohtuleht.ee/494024/pika-onneliku-suhte-saladus-peitub-sarnases-kulmu-ja-huulekaares [17.02.2014]. Algselt on see artikkel avaldatud 29.09.2012 ja Õhtulehes.
Igatahes… Ma ei pea keskenduma detailidele, vaid oma näole (näojoontele). Esmalt peab mulle mu nägu meeldima hakkama ja siis tuleb otsida enda näojoontega mees. Nüüd hakkan ma end igal õhtul peeglist vaatama. Ühel hetkel lihtsalt hakkab mulle mu oma nägu meeldima.
Ja teine asi, mida ma lugesin oli see, et need paarid, kes oli näiteks toodud. Nad armusid esimesest silmapilgust. Nad teadsid kohe alguses, et see on õige. Mina pole nii tundnud. See armastuse moodi asi on tekkinud ikka hiljem.
Mingi aeg ma ei uskunud õnnelikesse ja pikkadesse kooseludesse, abieludesse. Kuid minu vana-vanematel see on, Henrik Sal-Salleril see on ja tundub, et Beckhamitel ka. Seega on see võimalik ja miks mitte ei võiks see olla ka minul.
Nüüd arvuti kinni ja peegli ette.
Suveks püüan silmad korda saada ja siis hakkan noormeeste nägusid vaatama. Alustan ise nendega vestlust ja kui on hõivatud või petab, siis … Ei, see Õige nii ei tee…
H peab mind juba päris segaseks. Seega ma igaks juhuks lisan, et see on pool-naljatades kirjutatud. Ma ei usu sellesse 100%-liselt, aga kuniks mul paremat plaani pole, siis käib ka see.
Eile tuli H-ga jutuks, et mis on minu unistus (ta teab, et autoremont meeldib mulle). Siis ma ütlesin, et ma sooviksin üks kord ise Audi V-mootoril hammasrihma vahetada nii, et see mootor ka pärast tööle hakkaks. Siis H küsis, et miks ma siis TTÜ-s majandust õpin, siis ma ütlesin, et teine unistus on New York’i börsil suuri summasid liigutada, edukas investor olla või midagi sellist.
Ta märkis, et need on totaalselt erinevad asjad, et siis ma saan midagi keskmist ju. Ma tegin naja, et kaupluses teenindaja amet on minu tegelik tulevik. Aga mulle meeldib unistada ja suurelt mõelda. Ma ei tunne piire. Vahel tuleb see mulle kahjuks ja vahel kasuks. Püüan leppida oma isiksusega.
Kais Allkivi, 2014. Pika õnneliku suhte saladus peitub sarnases kulmu ja huulekaares? [Online] http://www.ohtuleht.ee/494024/pika-onneliku-suhte-saladus-peitub-sarnases-kulmu-ja-huulekaares [17.02.2014]