Alustan siis algusest. Kes plaanib siiami kassi võtta, siis tuleb arvestada sellega, et kass jääb alati peale. Pole vahet kui keerulised takistused sa kassile teed, kass jääb alati peale.
Ma panin kassi puuri. Siis lõhkus ta seal oma käpa ära. Püüdsin seda tohterdada, aga ma ei saanud hakkama. Panin talle sideme jalale, aga kõvasti ei tohi panna, siis surub veresooned kokku ja ma panin liiga lõdvalt. See side tuli esimese käpa raputamise peale ära.
Kassiga on raske. Temalt ei saa ju küsida, kas pigistab ja ta ei näita välja ka kui tal valus on. Siis võingi kogemata oma kassi vigaseks teha. See on mu üks suurtest hirmudest, et ma teen oma kassile kogemata liiga.
Aga… Eile andis ta mulle puuri osas ikka korraliku vastulöögi. Tulin siis koolist koju ja mulle avanes järgmine pilt:
Koristamiseks kulus mul omajagu aega ja see söögimatt oli terve. Noh, enam-vähem terve, ta oli vaid ääri näksinud, aga nüüd on mõra sees. Siis oli ta kuivtoitu uputanud oma joogi sisse ja sealt puuri alt oli ikka jupp tegemist, et need krõbinad kätte saada, kõiki ei saanudki.
Mul ei ole siin tolmuimejat. Mõtlesime H-ga kahepeale osta, aga pole leidnud soodsat tolmuimejat. Ja nüüd tuleb suvi ka, siis H lubas ültse väljas olla nii, et ma teda ei näegi. Vaevalt, siis tolmuimejatki ostame.
Siis täna tegin ema antud retsepti järgi kooki. Ma pole kööki loodud. Selline käkerdis tuli välja. Mul pole kannatust. Võtsin koogi kohe vormist välja, tegelikult tuleb enne kook maha jahutada ja alles siis vormist välja võtta.
Igatahes… Tegin sellest koogi-moodi asjast ühe hunniku ja panin siis glasuuri peale ja jätsin sinnapaika. Loodan, et see ikkagi tahkub ja seda saab lõigata ning tõsta nagu kooki. Igatahes pildid on siis järgnevad:
Köögile tuleks panna minu pilt ja siis punane kriips peale. 
No, see pole just koht, mis mind soosib.