Täna nägin juba teist korda oma vennast halba unenägu. Ma pole oma vennaga väga kaua suhelnud ja nii kardan tema pärast. Otsingi võimalusi, kuidas minna teda vaatama ja välja uurida, et see unenägu pole tõsi ning et selle tekkimine on ka välistatud.
Kui ma näen mingit unenägu üks kord, siis ma võtan seda kui alateadvuse loomingut ja lasen sellel minna. Aga kui ma näen ühte unenägu või ühe sisuga unenägu 2 või enam kordi, siis tekib juba hirm.
Väga paljud unenäod on läinud täppi. Kunagi nägin ma oma eksi kohta unenägusid. Olin lahkuminemise ajal väga häiritud ja tundlik. Ja nagu infole kohane, hakkab see paremini liikuma (või üldse liikuma) hiljem. Nii ka juhtus. St hiljem selgus, et enamus asju, mida ma unes nägin osutusid ka tõeks.
Mõned asjad on sellised, mille paikapidavust on raske tõestada, see nõuaks liialt ressursse, samas selle tõestamisest ei muutuks midagi. Nt mõned kohvitamised. Nägin unes, kuidas ta käis oma (toona) armukesega (nüüdseks naisega) kohvi joomas. Selle tõestamine ei annaks mulle midagi. Vaid paha tunde tekitab… Üldse sellele mõtlemine teeb meele mõruks… Seega las see jääda.
Aga nüüd on mul venna pärast hirm. See asi, mida ma unes nägin nõuab kiiret tegutsemist, mida varem see probleem lahendada, seda parem. Hiljem kasvavad sellised asjad üle pea. Aga see on selline asi, et lihtsalt vaatlusest ei piisaks, selle tuvastamiseks. On vaja koha peal olla, aga mul pole aega seal koha peal olla.
Ka ei saa ma välistada võimalust, et mu aju lihtsalt genereerib mõttetusi ja mitu korda, ju see ollus hakkab ka juba ideedest tühjaks saama. (Samas see oleks ju hea märk. Minust võib veel normaalne inimene saada.) 
Õudne on näha asju, mille puhul kohe üldse ei tahaks, et need oleksid tõsi. Ja nende asjadega seotud inimesed eitavad seda (neid asju) ja kuna need inimesed on lähedased, siis ikka tahaks uskuda neid. Samas, kui nad valetavad ja minu unenägu on tõsi, kuid mina usun pigem neid, siis sellega lasen ma mööda õige sekkumise aja. Sellisel juhul ma kahetseksin hiljem, et ma oma unenägusid tõsiselt ei võtnud.
Emaga ma ei saa rääkida. Sest tema reageeriks üle. Mina olen ülereageerija ja ülisuur asjade võimendaja, aga tema on selles osas veel suurem kui mida. Reageerib veel rohkem üle kui mina. Seega, väga halb mõte oleks talle rääkida. Püüan ise mingi võimaluse leida.