Ma pole ammu oma blogisse midagi kirjutanud. Tuli pikk paus. Ega ma midagi uut polegi teinud, ikka trenn, kool, õppimine, õppimine ja niisama masenduses olemine (lakke vahtimine).
Täna osalesin juba viies kord ringtreeningus. Tegin taas selle ringi kolm korda läbi. Täna oli meid kolm tükki, seega mahtusime ilusti ära. Keegi kedagi ei seganud ega jäänud muul moel ette.
Natuke tõstsin raskust. See harjutus, kus tuleb üks jalg ette astuda (käär-asend) ja ülakeha ka ettepoole kaldu ja siis hantlid käes, käed küünarliigesest täisnurkselt ning küünarnuk seljataga. Sellises asendis tuli sirutada käed sirgeks taha ja siis uuesti nurga alla. Seda harjutust tegin 3 kg hantlitega ja sain hakkama. Puhkamisega oleksin ma vist ka 4 kg-te hanttitegagi hakkama saanud. Kuid nende kolmestega tundsin ka koormust ja pärast olid käed väsinud. Hetkel lihsavalu ei tunne, kuid mul tavaliselt annavadki lihased alles 24 tunni möödudes tunda.
Plank-asendi harjutus oli raske. Kasutasin seda “üks veel” taktikat. Olen viimasel ajal kuidagi jõuetu. Igasugune motivatsioon on kadunud. Ei suuda õppida, ei taha trenni teha, ei viitsi pingutada jne… Loodan väga, et see läheb üle. Järgmine nädal on kaks eksamit.
Enne trenni jooksin soojenduseks 7 minutit. Selline sörkjooks, viimasel ringil tõstsin tempot. Aga higistama ei hakanud ja väsimust ei tekkinud. Minu puhul täitsa hea saavutus. Ma ise arvasin, et suudan järjest joosta (ilma puhkamata, kõndimata) vaid paar-kolm minutit, aga suutsin tervelt 7 minutit ja oleksin veelgi suutnud.
Ilmad on viimasel ajal nii ilusad olnud. Tohutu soov oleks jalutada, rulluisutada, rattaga sõita, mõtlemine välja lülitada ja kohustused unustada… Aga ma ei tohi käega lüüa. Olen nii palju juba pingutanud. Jätkan sellega.
Aga… Väike mõte on laupäeval jooksma minna. Tuleval pühapäeval keeratakse kella. Et ma oma organismi väga ei koormaks, siis esmaspäevast alates olen pannud äratuse iga hommik 15 minutit varasemaks. Seega ma ärkan reedel ja laupäeval kell kuus. Reedel on kool ja trenni plaanin ka minna. Kuid laupäeval olen ma ühe tunniga n-ö plussis ja siis olekski hea jooksma minna. Vaatab, mis välja tuleb. Vahel ma mõtlen ümber ja löön käega, väga loodan, et seekord nii ei lähe.
Trennist ei olegi muud eredamat välja tuua. See on vist teine või kolmas nädal, mil olen igal hommikul trennis käinud. Mul on need vajalikud 20 korda juba käidud, aga mingi harjumus on tekkinud. Õhtul lihtsalt pakin trenni asjad ja hommikul lähen trenni. Nagu rutiin või nii.
Keha pole üldse muutunud. Selles mõttes, et trenn pole mingit jälge jätnud. Võib-olla tuleks paus teha. Lihased on võib-olla väsinud. Või tuleks teisel ajal trenni minna ja tesitesse trennidesse, siis oleksid uued harjutused. Esialgu on mul plaanis jooksmisele üle minna. Loodan, et see annab mingeid tulemusi. See oleks hoopis midagi uut. Lisaks sellele veel värske õhk ja omaette olemine. Loodan, et mu emotsionaalne seisund ka paraneb.