Vahepala

Et keegi ei hakkaks arvama, et ma olen endale elu leidnud. :D Või et ma olen ära surnud. Siis kirjutan ma ühe postituse.

Üldiselt on kõik samaviisi nagu alati.

Olen juba kahte eksamit kirjutanud. Ma ootan tulemused ära, enne ei hakka siin midagi spekuleerima.

Esimene eksam oli Finantsanalüüs või midagi sellist. Uskumatu, kuid enne eksamit hakkasin ma asjast aru saama ja hakkasin nägema erinevaid seoseid suhtarvude vahel ning need jäid mulle ka meelde. Arvasin, et ma pean suhtarvud pähe õppima (tuupima), aga ei pidanud, need jäid kuidagi iseenesest. Eksamil läks mul 13 minutit ettemääratud ajast kauem, kuid ma olin üks esimesi, kes töö ära andis (viies vist olin). Viimased olid tund aega üle eksami aja seal. Selles osas läks mul hästi.

Minul sujus kõik, sest suhtarvud olid mul peas, neid ei pidanud ma konspektist otsima. Läks vaja ka ühte pankrotimudelit (konspekti võis kasutada) ja kuna ma olin enne eksamit oma konspekti korda seadnud, siis leidsin selle kiiresti ülesse. St ka selle otsimisele ei kulunud aega. Loodan, et eksam läks hästi. Ootan tulemust, kuid õppejõud ütles, et tal pole aega töid parandada, seega võib juhtuda, et tulemused tulevad alles 16. juuni.

Siis see inglise keel. Ettekande ja Report-i eest saime 90%. Tundus, et see oli selle õppejõuga kõige kehvem tulemus. St teised said 100%. Alguses oli mul paha tunne, et kuidas nii vähe, ma ju nii kõvasti pingutasin, õppisin teksti pähe jne… Aga siis mõtlesin, et see on väga hea tulemus. (Mul isegi vedas, sest mulle ja mõnele kursakaaslasele tundus, et meie õppejõud hindas palju leebemalt, kui see teine õppejõud.) Igatahes… Ma olen väga rahul. Sain selle ületamatuna näiva asjaga hakkama. Ma ju kunagi septembris kurtsin, et nüüd on küll maailma lõpp käes, sest pean inglise keeles referaadi tegema. :D

Inglise keele eksam oli eile. Selle puhul ma ka kartsin, et on ületamatult raske. Olen igal vabal momendil neid sõnu õppinud. Teadsin, et grammatikat ja lausete moodustamist ma eksamiks selgeks ei saa, seega keskendusin sõnavarale ja mõtlesin sellega kompenseerida oma puudulikud teadmised grammatika alal.

Need kordamise lehed olid keerulised. Seal oli hästi palju tõlkimise ja inglise keeles seletamise ülesandeid. Ma kartsin, et eksam tuleb samasugune. Minu eesmärgiks oli saada hinne 2 ja selleks pidin ma saama poole eksami jagu õigeid vastuseid. Tuginedes kordamise ülesannetele, siis tuli mul pähe õppida ka inglise keelsed sõnade seletused. Ja ma hakkasingi õppima. Uskumatu, lisaks sõnadele tuupisin ma pähe ka lauseid.

Aga ma sain suure tööga hakkama. Käsi on kirjutamisest valus, sest ma kirjutasin mitu korda neid sõnu läbi. Mul oli ees eestikeelne tähendus ja siis kirjutasin inglise keeles. Siis paranadasin ja kui oli palju vigu, siis tegin uuesti ning enne eksamit ka veel kordasin. Teinekord õppisin ma sõnu ka poes käies, jalutasin ja sõnadega paberileht oli käes ning õppisin. :D

Halb oli see, et mul on vist silmamälu (nägemismälu) või see käe mälu (läbi kirjutamise jääb meelde)… Igatahes, lõpuks ma ei pidanud enam lugema, mis sõnale ma inglise keelset vastet otsin. Teadsin, et nr üks on see sõna ja kaks on see, pärast seda sõna tuleb see jne… Selle probleemi lahendusena kasutan seda varianti, et hakkan alumisest otsast sõnu kirjutama. Kuid väikse mõtlemise pausiga suudan ma ikka seosestada sõna selle asukohaga (mitte eestikeelse vastega). Seega on mul paljud sõnad meeles nii, et selle tähendus on kolmanda loengu sõnade lehel, teisel leheküljel ja alt poolt seitsmendal real, kohe pärast seda ja seda sõna… :D

Aga üldiselt olin ma väga tubli nende sõnade õppimisega. Rahvusvahelise arvestuse aines on mul vaja 600 lk-ne inglise keelne õpik läbi lugeda, seega saan ma nüüd neid õpitud sõnu kinnistada.

Aga see inglise keele eksam. Tõlkimise lauseid seal ei olnudki. Ja suurem osa ülesandeid oli lünkade täitmine ja sünonüümide kirjutamine, seega täitsa mulle sobivad. Ma tundsin end kindlalt. Üks väljend oli mulle võõras, ma umbes teadsin, aga ei hakanud kirjutama (inglise keeles tuli tähendus kirjutada), nüüd mõtlen, et oleksin võinud vähemalt eesti keeles kirjutada või püüda midagi kirjutada, sest miinus punkte ei saa ja kui oleks täppi läinud, siis oleksin saanud vähemalt mingigi punkti, aga jah (see sõna oli piirkulu ehk marginal cost)… Ja ühe sõna tähendus ei tulnud meelde (see oli aažio ehk üleväärtus share premium ja oleksin pidanud kirjutama additional paid-in capital/paid-in surplus/paid-in capital in excess of par).  Ja lõpuks paningi vale vaste sinna (ma kirjutasin stock dividend ehk fondiemissioon). Aga hea on see, et nüüd vast jääb see mulle väga kauaks meelde. St need sõnad. :D

Ma väga loodan, et need eksamid sain ma sooritatud. Ees on veel kaks eksamit. Ühe eksami jaoks ei oska ma kuidagi õppida. Õppejõud valgub loengutes teemast nii mööda. Lisaks sellele annab ainet kaks õppejõudu koos ja siis on nii raske jälgida. Toimuvad sellised hüpped ühelt teemalt teisele.

Enamus kursusekaaslasi pabistavad selle eksami pärast, aga mina mitte. Ma tean, et head hinnet ma sealt ei saa ja isegi suure pingutamisega ei suuda ma aimata, mida need õppejõud oluliseks peavad. Nad on 100% akadeemikud ja päris elust kuidagi väga kaugel. Seega mina vaatan, mis mulle huvi pakub ja paljust ma aru saan. Otsin neid seosesid, mis võiksid mulle tulevikus kasuks tulla jne… Seega, minu jaoks on see aine nagu üks uurimisprojekt. Loodan, et lõpuks saan oma hinde 2 kätte, siis oleksin ma väga rahul.

Ja viimane eksam on Rahvusvaheline maksundus. Seal võib eksami ajal materjale kasutada. Seega pähe pole vaja midagi õppida. Lihtsalt tuleb aru saada ja see paberi hunnik loogilisse järjekoda seada, et kiiresti vajaliku koha üles leiaks. Kui ma ühtegi eksamit kordama ei pea, siis paregu mulle tundub, et ma saan sellega hakkama.

Mis ma siis veel kirjutaks…

Studio Modernasse ma tööle ei saanud. Suures pildis on mul isegi hea meel, et ei saanud. Ma tean, et see töö mulle ei meeldi ja oleks vaid lisa pingeid tekitanud. Kuid jätkuvalt pole mul suveks tööd ja pole ka kohta, kus praktika sooritada. Ühe kursaõe mehe ettevõttes pidin saama seda teha, aga ma pole temaga ühendust võtnud. Esmalt vaatan, kas ma saan selle semestriga hakkama, kui ei saa, siis pole ka see paraktika oluline.

Ja siis veel see magistritöö. Üks mõte teema osas on, aga kardan, et see on taas selline teema, mis kasvab üle pea. Et ma ei suuda seda hoomata.

Aga mul on veel terve suvi ees…

Töö osas, kuna ma vajan tööd vaid kaheks kuuks ja palk peaks katma mu õppetoetuse (220 eur/kuus), siis usun, et midagi ma ikka leian. Mulle sobiks ka koristamine, hea puhkus ajule ja saan natuke ka füüsiliselt end liigutada.

Jah, tegelikult on kõik lihtsalt kättevõtmise asi. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Vähemalt ma olen alati saanud. :D Valge hobuse asemel oli mul vana võidu-sõidu-ratas, kuid ma olin rahul. Liikus sama kiiresti kui hobune. :D (Ma pole elu sees hobusega sõitnud. Ma nagu kardan neid natuke. Nad on mulle lapsest peale väga meeldinud, kuid alati vaatan ma neid kaugelt.)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>