Põnn manipuleerib

Täna hommikul põnni isa küsis, et kas põnn minuga ka jonnib. Ma vastasin, et eriti nagu mitte. Üks liivakasti jonni-juhtum oli, siis ühel teisel päeval, kui kiik oli hõivatud, siis ta üllataval kombel ei hakanud nutma, vaid tegi solvunud näo, ütles, et läheme ära ja läks mänguväljaku aia värava juurde, tõmbas selle lahti ja hakkas astuma. Mulle see sobis. Kuid jonni tol korral ei tulnud.

Eile jõudiskätte une aeg, aga tema tahtis jalgpalli mängima hakata. Ütlesin talle, et uneaeg on, et homme mängime või pärast magamist mängime. Väikse läbirääkimise tagajärjel ta nõustus magama minema.

Aga täna… Mänguväljakul ta tahtis kõik mänguväljaku asjad endale võtta. Üks tüdruk mängis kastiautoga. Ma ütlesin oma põnnile, et kas ta võtab viiu-viiu auto või kastiauto, et mõlemat ta ei saa. Ühe võib valida, teine jääb trüdrukule. Minu põnn hakkas jonnima. Püüdisn pakkuda talle teisi mänguasju ja võimalusi, aga ei sobinud midagi. Seega tulime tuppa. Aiast välja minnes nutt lõppes ja juba olid tal uued ideed, nagu eelnevat jonni polekski olnud.

Siis toas… Mingi aeg ma talle lutti ei andnud kui ta küsis, viisin ta mõtted mujale. Aga üks kord ta jonnis kõvasti ja siis ma andsin talle luti. Ta võttis selle vastu ja üsna ruttu loobus sellest. Seega ma mõtlesin, et nüüd ma hakkangi talle lutti andma, et ta nagunii loobub sellest kohe, sest see segab.

Aga ma arvan, et ta luges sellest välja, et jonniga saab kõike… Kodus vanematega pidavat ta nüüd tihti jonnima.

Täna jõudis taas kätte magamise aeg, aga põnn tahtis parki mängima minna. Ma ütlesin, et me ei lähe parki mängima, sest varsti on tudu-aeg. Ta ütleb, et ta ei taha tuttu minna. Ja hakkas jonnima. Lain tal rahulikult jonnida. Vaatasin vaiksel teda. Siis nägin, et ta piilub mind oma sõrmede vahelt. Seisis välisukse juures ja vaatas, piilus. Ja kohe tuli kõvem jonn ja taas pilk mulle.

Ma ei liikunud. Minu näos ei liikunud mitte üks närv. Jäin endale kindlaks, et parki me täna enam ei lähe. Et kui tema jonnib, siis läheme üldse kohe magama… Ta nägi, et see ei mõju. Kuid jätkas jonnimist. Ma panin talle tudu-varustuse selga, kusjuures ta lasi. Ei vehkinud kätega ega midagi. Siis mingi aeg lõppes jonn ja ta läks ise voodi juurde. Valisime välja autod, mis magama kaasa võtta ja siis tegin talle lennukit voodisse. Tekk oli angaari-katus ja siis tegin “mesilase suminat”, et see pidi olema siis angaari katuse liikumine. Otseloomulikult tuli ka autodele katus peale panna. Ta hakkas isegi naerma selle peale.

Seega täna läks veel hästi. Raske oli, aga sain hakkama.

Kuid kui mu tunne on õige ja ta manipuleerib oma nutmisega, siis tuleb mul mõelda välja, kuidas ma end kehtestama hakkan. Peale selle on vaja plaani, kuidas panna/õpetada põnn teiste lastega asju jagama… Aga mul veel aega on: see ja kaks järgmist kuud ka. Saan katsetada igasuguseid variante.

Üks nõme komme on tal veel. Ta pakub teistele asju, kuid siis vütab kohe tagasi. Nagu näitab, aga teised ei tohi puudutadagi neid asju. Talle tegi üks poiss nii ja nüüd teeb ta teistele nii. Täna andis ta palli tüdrukule ja siis võttis selle kohe tüdruku käest tagasi… Selle peale ütlesin ma põnnile, et kui ta teistega asju ei jaga, siis peab mängima üksi liivakastis ja suunasin ta ära. Muidugi järgnes ka sellele jonn.

Enam ma ei satu paanikasse kui ta jonnib. Mõtlen, et las jonnib. Vaatan ta kehakeelt ja mõtlen, et kuidas temaga kontakti saada, mida edasi teha… Kui oleme väljas, siis suunan ta tuppa, teised vast ei kannata seda nuttu. Kuid toas las, aga karjub. Mul kass ka kodus kräunub, täna hommikul ta treenis juba mu närve. Seega tööle jõudes olin ma juba n-ö vormis, jonniks valmis. :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>