Nõme “anne”

Mul on üks nõme “anne”, nimelt mul õnnestub alati inimestele helistada kõige ebasobivamal hetkel ja neile peale sattuda kõige ebasobivamal hetkel jne…

Vahel on mind aidanud see, et ma ei saa aru. Ma ei saa aru kui inimesed teevad vihjeid (et ma olen üleliigne)… Ja väga sageli on juhtunud nii, et minu ees toimub peaaegu seks, aga ma ei pane tähelegi ja siis minu kõrvalt (üldiselt tuttav) ütleb, et vaata selle mehe käsi on selle tüdruku seeliku all jne… Ma lihtsalt ei pane tähele, ma eeldan, et kõik on sündsad ja elavad samasugust nunna-elu nagu minagi. :D

Igatahes mõned näited minu “andest”:

  1. Eksil oli enne minuga kohtumist pruut, kelle ta unustas maha jätta enne minuga alustamist ja mulle unustas ta sellest pisi-detailist rääkida. Noh-jah, 8 aastat hiljem ilmnesid tema “omadused/eripärad” taas. :D … Aga, ma tundsin/sain lõpuks aru, et midagi toimub, aga et mitte olla bitch ja mitte näida mitte usaldavana (eksisteeris ka võimalus, et mu tunne petab mind), siis.. Ta ütles, et läheb sõbrale appi Tallinn-Tartu maanteele (tolle auto olevat katki), siis ma ootasin tunni või kaks ja saatsin talle sõnumi sisuga: “Seks sinuga oli hea. Ma armastan sind.” Või midagi sellist, esimene pool oli selline. Noh, et ei jääks laveerimise, keerutamise ruumi. Aga seda sõnumit saades olevat ta olnud oma toonase pruudiga voodis ja telefon olevat olnud pruudi käes (see selgus hiljem). Ta oli väga ruttu tagasi, pärast sõnumit täpselt nii kaua, kui kaua kulub Pärnust Tartusse sõiduks. Ta ütles, et tal pikka juttu polnud, mu sõnum oli väga konkreetne olnud…
  2. Siis päris mitmel korral õnnestus mul ta tabada, kui ta oli oma armukesega (kellega ta ka lapse sai). Siis sattusin ma neile peale mitmel korral, kui nad koos ringi sõitsid või armuke teda tööl vaatamas käis… Eks oli kindel, et keegi rääkis mulle sellest, aga mitte keegi ei rääkinud, see oli mu “anne”. Ühel hetkel ma hakkasin seda vihkama. See need “kohtumised/peale sattumised” muutusid väga häirivaks…
  3. Siis ükskord jooksin ma klassi ja seal oli mu klassivend ja tema süles istus klassiõde ja nad suudlesid. Olid just suudelnud… Ma ei saanud arugi, et olin üleliigne. Hiljem kui ma meenutan nende nägusid ja kehahoiakuid, siis ma sain aru, et kuhu ma olin sattunud… Jah, nad said mu rumaluse üle naerda… Ja mul on piinlik oma peale sattumise pärast alles nüüd, üle kümne aasta hiljem… :D
  4. Kindlasti on neid juhtumis veel, aga kohe need ei meenu… Kuid täna. Ma sain nagu aru, et ma pean tööle minema kella 8-ks (tavaliselt lähen kell 9:30ks). Kui põnni isa mulle helistas, siis kõne kadus nagu vahepeal ära, võib-olla ta siis ütles seda. Ma ei tea… Igatahes. Olin siis kell 7:45 ukse taga. Koputan, keegi ei vasta, siis koputan uuesti. Siis tuleb uksele aluspükstes lapse isa (kes minu teada poleks pidanud üldse kodus olema). Ta ütles, et arvas, et ma tulen hiljem. Ma ei osanud midagi teha. Läksin sisse. Lapse ema jooksin ka ringi veel magamisriietaga… Vaatsin, et eile olid nad veini joonud, veini pudel oli laual… Mul oli nii kole piinlik… Äkki ma poleks pidanud sisse minema.

Ma ei saa aru, et miks minuga peab nii juhtuma. Oleks ma siis mingi tuulepea või midagi. Ma püüan korraldusi täpselt täita… Homse kohta peaks täna selguma, et mis kellaks ma lähen… Veel pole mulle helistatud. Loodan, et mul on meeles ise õhtul üle helistada….

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>