Kui ma plaanin TTÜ raamatukokku minna, siis on seal koristuspäev või korrastuspäev ja see on suletud. Mulle on jäänud juba tunne, et see raamatukogu ei töötagi. Kuidas saab nii olla, et ma koguaeg just siis sinna satun.
Täna jälle, jõudsin juba raamatukogu ukse taha, kui lugesin, et see on täna suletud. Jah, oleksin võinud ju enne minekut internetist vaadata, eriti veel seetõttu, et väga tihti nii on juhtunud…
Olin juba nii väsinud, et Rahvusraamatukokku ma ei länud. Homseks pean vaatama, kumba ma lähen ja kindlasti uurima kumb töötab. Kodus ei ole motivatsiooni õppida, keskkonna muutust vajan natuke…
Vaatasin, et olin ühel varasemal oktoobril ka sarnase pealkirjaga postituse teinud. “deja vu” (ma ei oska neid kriipsukesi e ja a peale panna).
Vahel mulle tundub, et ma olen imelik. Et liiga palju usun maagiasse ja arvan nägevat maagiat seal, kus seda vist pole. (Maagiat pole vist kusagil.)
Aga samas. Olen ju terve elu olnud see erinev. Mul on kolm venda ja seega oli alati “poisid ja Minny”, koolis oli “terve klass, välja arvatud Minny”, “kõik kukkusid läbi, v.a Minny” jne…
Ma olen poolel teel leppimisel sellega, et olen eriline, st teistsugune. See ongi minu eripära ja tänapäevases maailmas just sellega läbi lüüaksegi. (Taas kordan ennast. Ju minu maht hakkab täis saama. Olen nende blogimise aastate jooksul kõik endast välja paisanud, et midagi uut ja üllatavat enam ei tule.)
Tegelt oli minus ju täitsa palju, tervelt kolme aasta jagu materjali. Seega päris tühine inimene ma nüüd ka polnud.
Aga hea on see, et kuna uut enam ei tule, siis järelikult ongi selgunud, kes või mis ma olen. Terve see blogi on minu n-ö kirjeldus. (Kunagi ma alustasin ise-enda analüüsimist, et saada aru, kes ma olen, mida ma tahan. Ega ma seda siiani päristäpselt ei tea, peaksin ise ka oma blogiga tegelema. Eks kunagi kui aega ja tuju on siis võtan asja käsile… Alustaksin korraloomisega rubriikides.. ja need vead – grammatika, grammatika, grammatika…)
Vähegi huvitatuim inimene saaks tegelikult siit blogist kõik teada. Nt minu väärtushinnangud, mõtteviisi, maailmavaate, poliitilise vaate, suhted lähedastega, hariduse, teadmiste pagasi, huvid jne… Tuleks vaid lugeda ja kaevuda sügavamale ja erinevaid postitusi siduma hakata, natuke ka ridade vahelt lugeda….
Põnev… “spooky”
Spooky on see, et päriselus oled hoopis teine inimene. Kas päriselus Sa polegi päris? Mulle meeldib päris Minny – kas see tähendab, et mulle Minny üldsegi ei meeldi?
Must-valges maailmas tõesti oleks nii, et blogi-Minny sulle ei meeldiks. Aga maailm pole must-valge, seega võivad sulle mõlemad Minny’d meeldida.
Ise ennast ei näe, aga ma ei tunne, et ma oleksin erinev reaalses elus ja blogis. Võib-olla blogis olen ma avatum ja ütlen välja asju ja mõtteid, kommentaare, kriitikat, mida päris-elus ei julgeks öelda.
Kui sa vihjad mu välimusele (ja sellele, kuidas ma end näen või tajun), siis… Üks hea video selle kohta: http://www.padjaklubi.ee/2013/04/18/kuidas-naised-end-naevad-ja-kuidas-teised-neid-naevad/
Miks on õudne/tontlik (spooky) see, et päriselus olen hoopis teine inimene? Kas tõesti on erinevus (nende kahe Minny vahel) nii suur?
Samas naljakas ja mõtlema panev on see: http://naljakas.ee/kuidas-mehed-ja-naised-end-peeglist-n%C3%A4evad
Siit selgub, kui raske ja keeruline on see naiste-maailm… Seega, naine on raske olla. Siin on see koht, kus tuleks naistele kaasa tunda.