See nõme referaat sai lõpuks valmis. Eile kirjutasin seda kella 3-ni öösel ehk siis tänase hommikuni. Magasin ja kell 10 üles ja jälle kirjutama. Iga päev vähemalt kella 13-ks raamatukokku referaati kirjutama, siis 17:45-ks loengusse (kõrval hoonesse). (Valdavalt ärkasin kell 5 ja alustasin juba kodus selle referaadiga, et raamatukogus oleksin juba n-ö soe (mõlemas mõttes: (1) peast soe ja (2) töösoe). Karta on, et mul sai sellest referaadist kopp ette.
Pidi olema 10 lk-d, aga mul tuli koos kõige (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus jne.. isegi viidatud allikad).. kõik kokku 21 lk-d. Ei viitsinud seda enam lühemaks teha. Pealegi kasutasin (arusaadavuse mõttes olin sunnitud kasutama) ingliskeelseid termineid ja see võttis ka mingi osa oma töö alla.
Hinnanguliselt. Sisuline osa umbes 15 lk-d ja 5 lk jagu siis ingliskeelseid termineid (hollandi keelseid ka ja siis vajadusel ka eesti keelseid tähendusi)… Seega, nagu ongi ju 10 lk-d. 
Nüüd tuleb teha veel slaidid, sest referaat tuleb ka ette kanda. Siis on vaja üks n-ö lubadus täita. Lubasin ühele kursaõele ühe aine kontrollitud kodutöö asjad saata… Pean konspekti lugema ja vajadusel loengu üle kuulama. Siis tuleks kassiga tegeleda. Ta on paks. Kaalub juba 4,9 kg. Normkaal on tal 4 kg, aga tavakaal oli tal 4,6 kg… Seega, pean kassiga jooksma minema.
Ja siis oli veel asju. Nt poes pole juba ammu käinud. St tõsist sööki teinud. Olen söönud õunu ja šokolaade. (Aju toit). Vähemalt minu aju toit, see, mis ma talle võimaldan…
Aga hea meel, et sain selle tehtud. Nüüd tuleb hakata eksamiteks õppima… Nii kõrini on juba koolist. Kohe nagu kuidagi ei jaksa enam. See aasta on kuidagi eriti raske…
Ja siis see magistritöö… Mul on endast nii kahju (nagu mu kursaõde enda kohat ütles). Nii armas väljend…
Aga, kes lootis, et olen otsa saanud ja tähistasid juba mu kadumist, siis need peavad nüüd pettuma… I’m back!!!
Muusika osas. Tänane asvastus oli “Hurts” ja lemmik lugu “Stay”. Selle laulu saatel tegin streching‘t. Kui ma trennis kunagi käisin. Mõnus tunne tekib seda kuulates. See on täpselt see olukord, kus meenun ma ise. See pole lugu, millega seostub mul mingi inimene. (Nagu ma poleksi enda meelst inime… Täna vähemalt pole küll inimese tunnet..)
H kuulas mingit lugu, mis tõi mulle Tartu R-i meelde… Nõme… ma läksin närvi ja siis tikkus pisar silma… Vahel olen ma nii tundlik, et ei kannata seda välja… Seda… ma ei teagi.. ülesaamise valu, leina… Aga, mis ei tapa, see teeb tugevaks. Ma tahan tugevaks saada….