Mõtlen ja mõtlen. Tegelikult tuleks lihtsalt tegutseda.
H just küsis, kas ma õpin. Ütlesin, et peaksin õppima, aga ei suuda. Ta ütles, et olen jälle normaalseks muutunud, et vahepeal olevat juba lubanud (oli olnud märke), et katus sõidab ära. Ma olevat olnud väga närviline.
Sai ka näha mind närvilisena.
Oli jah. Mingi aeg olid tunded ülepea kasvamas.
Täna on nagu väike pinge langus. Täna kirjutasin ühte eksamit. Nüüd on veel üks ja võib-olla see kõige keerulisem.
Tahaksin juba õppimisega alustada, aga ei jõua. Suur väsimus on peal.
Istun veel ja jõllitan seda ekraani. Kui ikka tööle ei suuda asuda, siis lähen ära magama. Püüan siis homme olla eriti tubli.