Leidsin huvitava artikli

Mulle meeldib Aavo Kärmase mõte: “Kui ei ole võimalik teha hästi, siis ei maksa üldse teha.”

Muidugi esimese hooga ma mõtlesin, et see pole ikka minu mõte. Sest majandust ma ju õpin, kuigi viieline ma pole, olen sellest juba päris kaugel. (Muretsen, kas üldse nominaal ajaga lõpetan.)

Aga, seal olid ka teised mõtted ja ka need meeldisid mulle. Kirjutan need ümber.

1. Juhtimine on suurel määral kuulamine mitte kuulmine. Kuulan mitte ainult seda, mida töötajad ja kliendid räägivad, vaid ka seda, kuidas nad räägivad.

2. Olen aus ja pean oma lubadustest kinni. Hindan otsekohesust ka teiste puhul.

3. Kui ma midagi teen, siis teen innustunult ja põhjalikult. Kui ei ole võimalik teha hästi, siis ei maksa üldse teha.

4. Usaldan oma meeskonda, samas olen nende jaoks alati olemas. Luban eksida – kõik me teeme vigu, kuid neid tuleb tunnistada, nendest õppida ja tulevikus vältida.

5. Soovin kuulda lahendusi mitte probleeme. Probleeme ei tohi edasi lükata, vaid tuleb hakata neile lahendusi otsima, need ei lahene iseenesest. Iga suur probleem tundub tagasi vaadates oluliselt väiksemana ja tänane alati suurim.

http://majandus24.postimees.ee/2979827/aavo-karmase-juhtimispohimotted-kui-ei-ole-voimalik-teha-hasti-siis-ei-maksa-uldse-teha [6.11.2014]

Just see kolmas mõte meeldib mulle ülekõige. Kui ma midagi teen, siis teen innukalt ja põhjalikult. Siin TTÜ-s ma alati ei saa seda rakendada, sest tähtajad pressivad peale. Aga ma tõesti hästi väga püüan.

Muidugi tahaksin ma koguaeg olla 100% või isegi 110% produktiivne, aga ma olen ka inimene ja väsin. Nt nagu praegu, istun siin ja kirjutan. :D

Ja viies mõte meeldib ka mulle väga. Soovin kuulda lahendusi mitte probleeme. Ma ise olen ka end treeninud mõtlema läbi lahenduste, mitte läbi probleemide.

Lugesin raamatut “The Game” Strauss on autoriks. Seal oli tegelane Style (peategelane, Straussi enda hüüdnimi). Igatahes, tema isikupära oli kõiki kiita ja toetada. Püüdis igas asjas näha head.

Ma ise olen vist ka selline. Ma arvan, et olen ja see mulle minu juures ka meeldib. Tahaksin enda ü,ber ka selliseid inimesi koondada. Kriitika on hea, aga ma olen seisukohal, et negatiivseid sõnumaid on võimalik avaldada ka meeldivalt. Ilma teise inimese enesekindlust ja indu suretamata.

Kunagi kuskil räägiti, et negatiivset sõnumit või äraütlemist tuleks alustada positiivselt. (Mis on hästi ja siis see osa, mida saaks veelgi paremini teha või mis oleks alternatiivid.)

Äraütlemise näide siis. “See on suurepärane ettepanek. See on hea mõte. Aga kahjuks mul ei ole aega, sellega tegeleda, kuid ma toetan igati seda mõtet.”

Kuna mina tahan minna USA-sse ja võõrasse keskkonda ja kujutan ette, et see on väga aus keskkond. Seega pean ma harjuma negatiivse tagasisidega ja kriitikaga. Eks ma üritangi ennast sellest osas arendada ja treenida. Püüan mitte südamesse võtta kriitikat ja teen nii nagu ise õigeks pean.

Kui arvan, et joonistan hästi, siis tegelengi sellega, kellele ei meeldi, ärgu vaadaku. Kui arvan, et oskan luuletusi kirjutada, siis teengi seda ja pole vahet, mida teised arvavad jne…

Magistritöö puhul hakkasin ka n-ö seemet mulda panema. :D Ma läksin potensiaalse juhendaja juurde. Kuigi ta polnud nõus mu tööd juhendama, siis sain palju ideid juurde ja infi, kuidas leida töö jaoks infi… Nüüd tuleb ennast natuke veel utsitada, tuleb ka uue potentsiaalse juhendaja jutule minna, st kiri kirjutada. (Tegelt mu esimene juhendaja valik, aga ta augusti kirjale ei vastanud.)

Ma väga sooviksin, et valitud teema kohta infi on ja et ma selle magistritöö ka valmis saan.

Aga ma pean veel praktika tegema. Kuigi ma ei tea, kuhu ma selle praktika paigutan, agaliselt. Esmaspäevast lähen jälle tööle (last hoidma). Siis detsembris on eksamid ja kodused tööd. Püüan juba preagu õppida ja alustasin ühe kodusetööga, millest meile rõõgitakse alles järgmine nädal.

Mõtlesin, et teen strateegia auditi Premia Foods-le. Ma ikka oskan endale jama kaela tõmmata, ikka see kõige raskem tee. :D Nii kui ma tööd alustanud olin, nägin uudist, et Premia Foods oli maha müünud oma jäätise- ja külmtoodete segmendi ning oma nime vahetanud.

Ja mul läks oma kaks päeva, et selgeks teha, kellele müüs, mis alles jäi, kes on aktsionärid jne… Paljud küsimused jäidki lahtiseks ja natuke nagu saan aru, miks müüdi, kuid täiesti selge see pole. Mulle ikka tundub, et see oli rutakas tegu ja tegelikult ettevõtte ja akstionäride koha pealt polnud see kasulik ega aus tegu.

Tundub, selline sahker-mahker tehing olevat. Kuid arvan, et eks kõik ole õige. Nad on ju seal kogenumad ja teavad rohkem infot. Ma alles õpin seda valdkonda, pole kogemust ja pole siseinfot.

Seega eeldan, et kõik on õige (kuid audiitorina peaksin eeldama just vastupidist). Ja püüan leida, miks see tehing tehti ja mis kasu said sellest tehingust aktsionärid. Ma arvan, et neile on tulemas üks suur dividend. (Lugesin ühe aine konspektist sellise strateegia kohta.) :D

Ohhh.. nüüd sai ikka päris laiali valgutud ja palju erinevaid teemasid blogisse topitud. :D Magistritöös nii teha ei tohi, kuigi mahupoolest nagu ruumi oleks ja kirjandust peab ka palju kasutama, seega tõenäosus laialivalguda on päris suur. :D

Rubriigid: Määratlemata, Mõtteterad ja tähelepanekud artiklitest. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>