Juhtub vaid minuga….

Oma ainukese fänni tungival palvel ma siis kirjutan. :D Loodan, et see siis homsetesse lehtedesse ei jõua. :D

See on selline lugu, et asjaosalised saaksid kohe teada, kellega tegu. St Minny tegelase tegeliku isiku. :D Aga loodan, et asjaosalised siia ei satu.

Igatahes. Ühes loengus, kus on mitu gruppi koos, istus minu kõrvale noormees. Vene keel oli emakeel. Eesti keelt räägib väga suure aktsendiga. Mul oli kohati raske temast aru saada. (Ma vist olen maininud seda noormees ja seda kuidas ta segas mul loengule keskendumist).

Nii.. Ta küsis minult konspekti. Ma ei saanud aru, miks ta ise Moodlest ei võtnud. Aga kuna see mulle tüli ei teinud, siis ikka saatsin. Kaks korda saatsin.

Siis küsis kodutöö raporti kirjutamisel abi. Kirjeldasin ära, mis tuleb teha, saatsin näidistöö ja viited tabelitele, mis tuleb teha ja kuidas andmed sinna saab jne.. Hästi üldine tekst. Ei midagi suurt.

(Olen mõne eest koduseid töid teinud. St minu pealt on maha kirjutatud ja homme lubas üks neiu helistada ja küsida abi ülesande lahendamisel. Ma kujutan juba ette, et kõik taandub sellele, et tema kirjutab maha ja siis tema pealt veel mõned… Aga ok..)

Tagasi selle noormehe juurde… Loengus ta tänas mind. Ütles, et kuidas ma ikka nii hea inimene olen. Mul hakkas juba siis piinlik. Et pole midagi, väike asi.

Siis küsis ta mis grupis ma õpin. St e-maili teel. See tundus juba kahtlane. Aga ok. Tegelikult ta ise pakkus ja õige grupi pakkus ja ma kirjutasin talle, et jah, selles grupis õpin.

Siis tuli e-mail. Ma ei vaadanud, mis kuupäeval see saadetud oli. Ma avasin selle 9.detsembril. Seal oli küsimus: “Kas sa homme oled koolis?” Tekkis natuke kõhe tunne. Aga mõtlesin, et homme=10.detsember, siis oli see loeng, mis meil koos on. Mõtlesin, et võib-olla ta enda grupiga ei taha harjutustundi võtta. Me peame seal esitluse tegema. Mõtlesin, et äkki ta tahab, et ma talle toeks oleksin või soovis lihtsalt auditooriumis ühte lahket ja sõbralikku silmapaari näha.

Siis tuli e-mail, “mis su telefoninumber on?”. Tardusin. Mõtlesin, et mida ma nüüd vastan. Ei tahaks nagu numbrit anda, sest raudselt tahab, et ma hakkaks tema eest koduseid ülesandeid lahendama või ma ei tea, mind mingil muul moel ära kasutada…

Mõtlesin mõni tund. Ja mõtlesin, et parem karta kui kahetseda ja saatsin talle küsimuse, et miks tal minu numbrit vaja on. (Vastust sellele ei tulnudki).

Ja nüüd see põnev osa…

Olin üsna veendunud, et noormees tuleb 10.detsembril minuga ühele loengule ja võib-olla annab siis šokolaadi või midagi tänutäheks. (Ta tundus, nii tänulik olevat.) 9. detsembril ei osanud ma midagi kahtlustada.

Olin ma siis 9.detsembris loengus (kuhu tal polnud mingit asja). Loeng algas. Õppejõud tegi tunnukontrolli. Üsna keeruline ülesanne oli seal. Süvenesin sellesse. Mõte hakkas jooksma. Järsku avati auditooriumi uks, seal oli see noormees. Hõikab: “Minny, kus sa oled?” Kuuldes oma nime. Olin natuke ehmunud. Arglikult tõstsin käe ja vaikselt ütlesin, et siin olen. Noormes: “Kus sa oled?” Tõstan käe kõrgemale ja ütlen natuke kõvemini.

Ma ei tõusnud oma kohalt, sest tunnikontroll oli käsil. Ma istun esimeses reas. Terve auditoorium vaatas. Noormees tuli mu juurde ja kinkis suure roosi ja tänas mind. Ma olin nii kohmetu. Nii piinlik oli. Aga tänasin lille eest. Auditoorium hakkas naerust turtsuma ja kõik vaatasid. Ma olin tähelepanu keskpunktis. (Näost tulipunane.)

Noormees andis siis lille ja lahkus. Püüdsin tunnikontrollile keskenduda ja selle natuke ebamugava olukorra unustada.

091220141177 091220141176 091220141175 091220141174 091220141173 091220141172

Nüüd mäletavad mind kõik.

Täna natuke kartsin kooli minna. Kartsin, et küsitakse või tehakse nalja selle üle. Aga õnneks mind säästeti sellest.

(Telefon kukkus maha ja kaamera on must ka. Pildid on nii udused, see vist jääbki nii. Tulevikus laen ülesse uduseid pilte.)

***

Ja nüüd sellest soovimise poolest… Olen mitu korda fantaseerinud, et minu unistuste prints tuleb mu kooli juurde. Pärast loengut, aga kõik kursakaaslased on veel seal. Ja siis tuleb minu unistuste prints ja avaldab armastust ja teeb abieluettepaneku või ütleb, et armastab vaid mind või ütleb, et ta ei loobu minust nii kergesti või… Ühesõnaga, ütleb midagi romantilist nagu seebikateski. (Ma olen seebikatega üles kasvanud.) :D (Ja siis kõik kadetseksid mind. Vaataksid, et mul on nii ilus, intelligentne, sügavalt armunud ja jõukas mees…) :D

See noormees oli ka nägus. Aga olukord oli nii vale ja nii piinlik. Et enam ma ei taha, et mu unistuste prints avalikult armastust avaldab.  See stsenaarium on natuke liiga palju minusugusele vaiksele hiirele.

See noormees ise mulle ei sümpatiseeri. Ma kardan teda. Ta tundub nii närviline, et mul oli koguaeg hirm, et ta tuleb mulle või läheb õppejõule kallale, kui talle ei meeldi. Ta tõstis häält ja oli kuidagi… Tundus agressiivne. Ja ma tean, et kui on väiksemgi kahtlus, siis hoida eemale. Eksi puhul ma eirasin oma kahtluseid ja sain 8-aastat vatti ja vilet tunda.

Ja pealegi, ma otsin nüüd oma Brad Pitti. :D See noormees on ilusate pruunide silmadega. Lihaseline. Lühikeste tumedate juustega. Tõmmukas. Täitsa ilus noormees, aga mitte minu Pitt. :D

Aga seoses Brad Pittiga. Ma olen imelik. Ja jäängi selleks. Igatahes. Panin telefoni taustapildiks oma Brad Pitti. (Enne oli seal mu kass.)

Homme pidin ma ühele datele minema (Flirticu date). Konkreetselt pole midagi kokku räägitud ja kui me homme ei trehva, siis jääb see ära. Aga kui trehvame, siis ma raudselt unustan taustapildi vahetada ja ta näeb seda… Minuga ikka juhtub. Aga ega ma selles noormehes midagi erilist ei näinud. Mõtlesin lihtsalt, et saan natuke õppimisest eemale ja haritud inimesega suhelda. (Kutsus kohvile, see vast ei too kaasa mingeid kohustusi ega ootusi.)Välimus oli täitsa ok, vähemalt ühel pildil. Tundub selline ülbe tüüp ja ma ei usu, et me üle ühe korra räägime.

Ta on minuga Flirticus vestlust alustanud vist juba kolm korda. Üks kord unustas ära, et on minuga juba rääkinud ja siis loobunud ning siis jälle mind avastanud… Ütlen ühe lause, näeb, et olen imelik ja lahkub. See on strateegiline plaan, prognoos.

Ei teagi, kas see realiseerub või mitte. Eks homme ole näha. :D

Rubriigid: Juhtumised minu elust, Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 kommentaari postitusele Juhtub vaid minuga….

  1. Hundi ulg kirjutab:

    No seda pead Sa siiski tunnistama, et sellel vene noormehel on stiili.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mida sa selle stiili all silmas pead?

      Mina nägin vaid hästi suurt julgust. Ja tänamise eest oli seda natuke liiga palju. Lihtsalt “tänan” (e-maili teel) oleks mulle väga hästi sobinud.
      Aga kui see lill oli midagi muud, mingi muu tähendusega, siis ma sellest aru ei saanud. Ma olen rumal inimene, mulle tuleb puust ja punaselt ette teha.

  2. Hundi ulg kirjutab:

    Kui sellel demonstratiivsel lillekinkimisel oli ka väike tagamõte, pole ju ka hullu?Temapoolse komplimendina või sedasi. :)

    Lilleõis efektselt tänutäheks pole vene poiste puhul eriline julgus, pigem kasvatus. Erilise tänuna kingivad mõnikord 50 roosi …

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>