Unenägu: kiusamine

Täna nägin unes, et mind kiusati. Keegi (üks neiu) tahtis/palus, et ma tema korterit kütaksin. Läksin asja üle läbirääkima. Vaatasin, et see on väga koormav, sest pidin väga kaugele sõitma, aja kulu oli suur. Ja keeldusin.

Siis helistas ta oma mehele ja andis telefoni mulle. Tema mees hakkas mind moosima. Ma kaalusin asjad uuesti üle. Aga polnud nagu ikka asjaga nõus, ütlesin, et mõtlen selle üle veel järele. Et üks päev võin ju proovida, et näha reaalselt, kui palju aega ja energiat see võtab.

Ja siis hakkasin ära minema (nende juurest). See neiu oli mu saapad ära peitnud ja jätnud väiksed laste kingad (kuhu peale oli kirjutatud minu nimi (alaleütlevast käändes)). Hakkasin siis otsima oma saapaid. Tükk aega otsisin. Olin juba lootust kaotamas, et ju on ta need ära visanud. Kellegi teise omasid ei tahtnud ka võtta.

Mõtlesin juba, et lähen sokkide peal koju. (Ja sinna oma nägu ma enam ei näita). Leidsin oma saapad ülesse. Kuulsin, kuidas see valmistas pettumuse neiule (tegi pettunud ohke). Siis vaatasin, et jope on ka kadunud. Hakkasin seda otsima. See valmistas neiule rõõmu. Olin nii vihane, et pean mõtetult aega kulutama sellisteks lapsikusteks. Lõpuks leidsin oma jope. See oli kuhugi ülesse riiulisse topitud. Ja vist oli ka kilekotis.

Ja siis hakkasin minema. Mõtlesin, et neid inimesi ma ei aita. Aga see neiu sai kurjaks ja tahtis mulle kallale tulla. Ma jooksin minema.

Jõudsin bussipeatusse. Seal oli keegi teinud narkolõkke. Mingi kange kraam. Kõik, kes lähedal olid said n-ö laksu. Mul hakkas pea ringi käima. Hoidsin hinge kinni ja läksin mööda maanteed teise bussipeatusse.

Siis oli kaevatud suur ja lai kraav maantee kõrvale. See oli nagu tõsine jõgi juba. Mul oli aja sellest üle saada, aga ma ei saanud. Mind lahutas maanteest see n-ö jõgi. Selajal kui ma mõtlesin, kuidas ma sealt üle saan, ärkasin.

Päris hea oli äragata ja taibata, et see on uni.

Eile ma just mõtlesin, et unustan mõneks ajaks oma probleemid ja mured ja püüan magada. Aga näed… Kohe tulevad unenäo-probleemid asemele. :D

Kiusamise osas ma ei tea, miks ma seda nägin. Mõtlesin, mulle ei meenunud küll ühtegi juhtu, kus mind oleks kiusatud. Paaril korral on proovitud, aga ei õnnestunud, sest ma arestasin alati kõige hullemaga ja nad ei suutnud mind üllatada ega teha midagi sellist, milleks ma poleks olnud valmis.

Õppimine ei edene. H pidi täna oma põnniga siia tulema. Vaatasin, et suur raamatukogu on täna lahti, eks ma lähen siis sinna. Arvan, et homme on ta ka oma pojaga.

Olen viimasel ajal nii närvis ja saamatu. Ma pole suutnud oma kassi kammida ega tal hambaid pesta ega oma tuba koristada ega riideid pesta.

Tunnen, et kohustused aina kuhjuvad ja ma kaon nende alla ära.

Isa naine küsib, et kuna ma lõpetan, et siis saab ta endale uue kleidi osta, et minu lõpetamisele tulla. Isegi kui ma peaks mingi ime läbi lõpetama, siis lõpetamisele ma küll ei lähe. Mulle avalikud üritused ei meeldi.

Mulle ei meeldi kulutada mõttetult, et ühel päeval täita mingit nõmedat (ilusat) rolli. Ülejäänud aja olen ma ikka kole vana nõid. Miks ehtida end ilusate sulgedega. Olen stabiilselt vana ja kole. Ma olen rahul ja muu ei loengi. :D

Lõpetamise kohta veel. Mu ema ka väga tahab mu lõpetamisele tulla. Ta ütles, et ta pole jõudnud mitte ühegi oma lapse lõpetamisele ja nüüd nii pingsalt plaanib. Samas ta pole väga leppinud, et isal uus naine on. Mingu sinna lõpetamisele ja tehku kino. Ma lähen kusagile kaugemale oma närve puhkama. Jalutan ja lülitan telefoni välja.

Sellega seose… Ma peaks aastavahetuseks ka telefoni puhkusele saatma. Ma küll ei viitsi nende muredega tegeleda ja neid kuulata. Mul omalgi asju piisavalt. Elagu natuke aega ilma minuta. Ma jõua koguaeg ka lapsevanem olla.

Lootsin, et H läheb ära jõuludeks, aastavahetuseks. Aga ta otsustas, et ei lähe. Noh, vast aastavahetuseks läheb. Sellel aastal ma küll kodust välja ei lähe. Ma ütlesin, talle, et ma ei lähe. Et ma tahan olla kodus koos oma kassiga. Ja ütlesin, ka, et kui vaja, siis hakkan temaga kaklema. Mind ei huvita, mdia tema tahab. Eelmine aasta ma tulin talle vastu, sellel aastal enam mitte.

Rubriigid: Määratlemata, Minny unenäod. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>