Nõmme metsas/pargis ekslesin.
Ja üks kohatu nali ka. Aga ma mõtlesin, et minu jaoks on see naljakas ja ma ei püüan siin enam hoida endast seda hea lapse kuvandit. Toon ka oma pahupoole ja kohatu poole esile.
Jalutan siis mina mööda kitsast rada ja märkan huvitavat pilti. Keegi oli parkinud “mõnusa kringli” pehmelt kivile. See näis seal nagu ausammas, vaatamisväärsus. Oli värske kah, sest see lõhn oli veel päris vänge. Kui need mõndaaeda seisavad, siis see lõhn ei kerki enam nii esile. Pilt ka siis. Natuke kehvalt sai. Esiplaanil olema pidav kujutus on jäänud kuidagi valrju. Pole mul seda pildistamise annet. 
