Eile käisin poes ja tõin kassile liiva. Nägin ilusat loojangut. Kohe ei julgenud pilti teha, mõtlesin, et pahandan inimesi ja siis kogusin julgust ja sain päikse saba pildile. 
Kassi ronimise puu oli juba väsinud moega. Tal ei ole eriti kusagil oma küüsi teritada.
Kui keegi teab, kust sellist nööri saab, siis see info on alati teretulnud. Siis saan vana asjanduse ka korda teha.
Aga Jysk pakkus ülisoodsa hinnaga uut. Ja ma lihtsalt ei suutnud vastu panna ning ostsin selle ära.
Kusjuures ise tõin Kristiine Jyskist ja ise panin kokku ka. Täitsa püsib ja kiiresti läks. Küll ma olen ikka tubli ja osav ja ilus jne…
Tulin bussiga tagasin. Ronisin oma suure kastiga bussi. Piinlik oli. Võtsin kohe kaks esimest pinki enda alla ja istusin seal nagu Miša. Mutid kogunesid minu ümber nagu mesilase ümber meepoti. Oli häbi küll, aga ei tunudnud. (See on H väljend.)
Kassile see uus moodustis väga meeldis. Muidugi nüüd mängib selle kastiga.
Kusjuures seekord lasi ta mul selle rahulikult kokku panna. Vanat ei tohi ma puututadagi. Kohe annab käpaga. Ja kui ma vanat kokku panin, siis ma polnud veel kokku saanud, kui tema juba sellel ronima hakkas. Siis pidingi ma ta puuri panema selleks ajaks, kui ma postamenti kokku monteerisin. Täna ei pidanud. Saime kohe viisakalt asjad aetud.
Aga oma kassiga pole ma väga pikka aega tegelenud. Püüan end käsile võtta. Ja täna tuleks magistritööga ka alustada. Vaatan, kui tubli ma suudan olla. Hommik läks küll käest ära. Magasin kella 9:00ni. No ei viitsinud end voodist püsti ajada.