Kaubanduskeskus

Täna käsin jälle Eesti majandust turgutamas ja tuulutasin oma rahakotti. :D

Avastasin, et kaubanduskeskused imevad inimesed endasse. Ma lähen pühapäeval kursaõele külla. Ta mainis, et tema vanemal tütrel oli sünnipäev. Eeldasin, et pean ka kingituse ostma. Varasemast tean, et noorem hakkab streikima, kui vanem saab kingi, aga tema ei saa. Seega pidin nooremale ka midagi vaatama.

Aga mul pole ju lapsi ja ega ma täpselt ei tea, kui vanaks see tüdruk sai. Püüdsin meenutada, et kui ma olin väike, et mida ma siis sünnipäevaks tahtsin. Aga ajad on ju nii muutunud… Käisin lastemänguasjade poes. Vaatasin, et ehete-meisterdamise asjad maksavad 17-20 euri. Mul hakkas rahast kahju.

Siis hüppasin Prismast läbi. Nägin kleepekaid ja mingeid värvikaid (saab tüdrukutele riideid selga joonistada). Ma teadsin, et kleepekad neile meeldivad. Seega ostsin need.

Aga kingituse otsimiseks jalutasin ma terve kaubanduskeskuse läbi. Siis läks kõht tühjaks. Otsisin vaiksema koha ja sõin oma kohukesed ära. Kuid siis… Selgus, et ma olin ära eksinud kaubanduskeskuses. Ma ei saanud aru, kust ma välja saan.

Jalutasin… siis nägin saapaid. Mul oli kohe neid saapaid “vaja”. Kuigi ma kannaks neid vaid üks õhtu ja purjus inimesed ei näeks ju nagu-nii, mis mul jalas on… Seega tegelikult kõlbaksid vanad saapad ka (mis sellest, et need ei ole enam üldse moes)… Õnneks ma suutsin end saabastest eemale hoida.

Lõppes see kaubanduskeskuses ekslemine sellega, et ma jooksin suvalisest uksest välja. Lihtsalt, et sealt ära saaksin. Välja jõudes olin ma nii väsinud. Ma ei kujuta ettegi, kuidas inimesed seda naudivad ja suudavad igapäev käia seal riideid proovimas…

Mina tundsin küll, et see kaubanduskeskus imeb mind endasse. :D

Aga… Ma sain oma silmalaineri odavalt. Hind pidi olema 1,99, aga maksin 2,90. Kuid see oli oluliselt odavam kui 5-6 eurot. Siis ostsin veel jumestuskreemi (tundub, et ikkagi vale tooni, kuigi ma nii hoolega valisin seda) ja veel mõned asjad… Mul on kindel plaan Tartusse pittu minna koos vennaga. Teen endale korraliku sõjamaalingu ja siis lähen lammutan seal Tartus (elan end välja) ning pärast seda tulen tagasi Tallinnasse. Võtan maalingu maha ja olen tavaline nerd edasi. :D

Nüüd hakkan oma kulusid arvepidamisse panema. Kindlasti nutan ja kahetsen, et nii naglalt raha laristasin… Njah… Mis seal ikka….

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>