Külaskäik kursaõe juures

Täna käisin kursaõel külas, see kursaõde, kelle last ma hoidsin kunagi (ühe korra). Alguses ma ei tahtnud minna ja mõtlesin, et jälle kohustus, mille olen enda peale võtnud.

Aga ma nautisin seda. Terve päev läks ära, aga tore oli. Inimesed kuulasid mind ja rääkisid ise. Ma tundsin end seal olulise ja austusväärsena. Naersime. Tegime nalja.

Muidugi tuli teemaks, kas ma olen pigem hommiku või õhtu inimene. Ma siis venitasin vastusega. Ja siis ütlesin, et olen ikka hommiku inimene. Et täna nt ärkasin kell 5. Küsiti, et mis ma siis tegin. Ütlesin, et läksin jooksma.

Tean. Jätsin endast tublima mulje kui ma tegelikult olen. Aga see oli ju tõsi. Ma vist mainisin, et tavaliselt ärkan kell 7.

Siis läks jutt koolile ja sellele, et kas TTÜ-sse oli raske sisse saada… Siis ma ka natuke venitasin vastusega ja paotasin mokaotsast, et ma lõpetasin Mainori cum laude, et see andis nagu väikse eelise.

Siis läks jutt õpikute peale. Ma ütlesin, et kui ma õpikud avastasin, siis vaatasin, et oi kui huvitavad ja põnevad need on. Olin neist vaimustuses. Kursaõe õde ütles, et talle ka need õpikud meeldisid.

Siis kursaõe õde kirjutab baka-tööd ja küsis, et kuidas kirjutada ja millest alustada. Siis ma rääkisin oma kogemustest. Ja tal tekkis kohe huvi ja soov oma tööd kirjutada. Ma tundsin, et suudan inimesi motiveerida. Ma oskan midagi, ma saan millegagi hakkama, minust on kasu. Jeiii…

Mind kutsuti tagasi ja mulle tõesti tundus, et mind tegelikult ka oodatakse sinna tagasi.

Kursaõde küsis, et kas ma jääksin sinna õhtust sööma. Muidugi olin ma nõus.

Hästi tore tunne on see, kui keegi hoolib, kedagi huvitab, keegi naudib minu seltskonda, keegi austab ja peab mind huvitavaks inimeseks. Nad nagu ei näinudki minu vigasid. Seal ei olnud mu vead enam vead.

Siin n-ö kodus tunnen ma end ka juba nii tühisena ja segavana ning häirivana. H on vihane, sest mu kass kräunub ja ta ei saa magada. Siis ärkan ma liiga vara üles ja segan tema und. Siis kui ta süüa teeb, ei tohi teda segada. Ootan oma toas kuna ta lõpetab ja lähen seejärel omale süüa tegema. Püüan temaga mitte rääkida, mitte segada teda.

Üsna pingeline ja ebamugav olukord. Siis need kõned. See neiu ja tema eks ning need kodust ära olemised ning vaikimised. Ja siis vahel nagu armukadedus.

Nt üks õhtu küsisin, et kas ta on klubis tantsinud. Et äkki ta oskab mulle nõu anda või juhendada mind, kuidas klubis tantsida. Aga ta ütles, et ei oska mind aidata, vaata youtube‘st.

Siis ostsin ma meigi ja proovisin seda. Värvisin silmad ja panin jumestuskreemi. Kuna oma vanad teksad panin pessu, siis panin jalga uued teksad (ma polnud kindel, kas ma uutega istuda saan, sest need on number väiksemad. Siis pidin tänaseks vanad ära pesema, et kursaõe juures istuda, aga eile (laupäeval) jalutada sain uutega küll). Aga vist olin seksikas. Igatahes, H tegeles oma lapsega (tavaliselt, siis ta eirab mind täielikult eriti kui tal lapsega söömine pooleli on või mäng või jutt) ja siis paotas mokaotsast etteheitval toonil, et kas ma lähen klubisse tantsima. Kell oli 12 päeval.

Ütlesin, et harjutan meikimist, et veebruari lõpus lähen Tartusse klubisse või pubisse (et ega ma neil väga vahet ei tee). Et vend lubas mulle öö-elu näidata. Ja meikimist harjutan, et mitte väga koledat muljet endast jätta.

Ma ei hakanud talle lisama, et (tol päeval ehk eile ehk konkreetsel juhul) lähen A-ga jalutama Nõmmele. Eelmisel nädalavahetusel tegin ma ka täis meigi ja käisin jalutamas, aga siis käisin üksi jalutamas.

Igatahes… Ta muutub eriti sõnakehvaks ja nagu vihaseks, kui ma end ilusaks teen ja välja lähen. Siis ta nagu nähvab mulle vastu või ainult mühatab. Ma püüan teda siis vältida.

Kuna tema mulle oma tegemistest ei räägi (pole nagu põhjust seda teha), siis ei räägi mina enda omadest ka.

Aga selline vaimsel tasandil n-ö sõda on väsitav.

Suure tõenäosusega kujutan ma kõike vaid ette. Kõik on minu peas kinni, aga…

Samas, miski on muutunud. Varem me rääkisime palju ja ma naersin kodus. Aga enam mitte. Nüüd on vaikus ja ma ei julge talle teregi öelda. Ma pole kodus juba ammu naernud…

Aga täna oli tore. Soe tunne oli seal olla. Hea on olla tahetud.

Vanemate juures elades tundsin ma ka end koormava ja üleliigsena. Ja nüüd tunnen ma end siin ka. Seega tahangi siit minema minna, nii kiiresti kui võimalik. Ma ei taha H-l ees olla ega H-d häirida. Mulle see ei meeldi.

Siis, kui ta jälle mindagi toriseb (nt seda, et miks ma kell 8:30 tolmuimejat pean kasutama), siis ütlen ma talle, et mais kolin ära. Kannatagu maini välja.

Rubriigid: Määratlemata, Midagi positiivset. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

7 kommentaari postitusele Külaskäik kursaõe juures

  1. siam kirjutab:

    mulle meeldib su blogi, tore aus ja lihtne blogi. miks just mais lubasid kolida? leping vms saab läbi siis?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      H ütleb, et mais saab odavalt korteri. Et paljud üliõpilased loobuvad ja siis lähevad üürihinnad alla (pakkumine tõuseb järsku). Saab hea korteri hea raha eest. Ma loodan selle peale. Leping lõppeb vist novembris.

  2. mari kirjutab:

    Ma käin kord päevas ikka su blogi piilumas ja mul on he meel kui uus postitus sul on.
    Ma arvan, et kursaõe juures pole ainuke koht kus sa ootatud oled. Ära ole enda vastu nii karm. :-) Jooksmine hommikul on hea kuid kahjuks hetkel see ilm on küll niruvõitu ja see meenutab rohkem surfamis porilombis.
    siiski ma arvan, et teie H peaksite rääkima oma asjad selgeks. Teil suhtlus probleem. Selles tal õigus, et Mais korterid odavamad kui mudu. Sihin siis endale ka uue elamise võimalust.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      H-ga pole võimalik rääkida. Tunnete teemal tema ei räägi. Pealegi oleks see ka üsna mitte kuhugi viiv teema. Kuu algus ka, ega ta kodus enam ööbi. Eks ma pean endale kuu lõppu ühe sooja küljealuse vaatama, siis me ei kohtugi. Saame maini vastu pidada. :D
      Isegi kaua pidas, pidasime vastu. Peaaegu kaks aastat (ilma tülideta). Ega me nüüdki tülitse, lihtsalt ei suhtle. Aga tal on omad suhtlemise kohad ja mul hakkab ka neid tekkima. Seega meie teed on hargnemas, mis seal ikka. Muutustega tuleb harjuda.

  3. Avatar minny minny kirjutab:

    Siam, sain su kommentaari kätte ja lugesin läbi. Minu meelest sobib see avaldada küll. (Aga ma ei avalda, sest äkki sina ise ei taha, et ma avaldaks). See on ju sinu arvamus ja oma arvamust võib alati avaldada.
    Selle armukadeduse kohta ma ei tea, võib-olla ma kujutan ette, et H on armukade, et tegelikult pole.
    Ja mis see armastus on, ega seda ju ei tea. Võib-olla on tal lihtsalt kirg. Olen tema jaoks n-ö uus ja põnev ning kättesaamatu “asi”, mida tahaks proovida. Ja see, mida ma armukadeduseks loen on hoopis tavaline kadedust, et keegi teine saab seda ägetat uut asja proovida, katsuda jne…
    Kindlasti ta ei muretse lapsele kodu pakkumise pärast. (Ta sai päranduseks elamise (ühes teises linnas). Seega pole see probleemiks.)
    Pigem… Ma lajatan ikka täiega… :D
    Minu arvamus on see, et tema lipuke tõstis pead ja nüüd on vaja kusagil selle n-ö probleemiga tegeleda. Kuid raha pole, et hotelli võtta ja siia ei saa tuua, sest tema tuba on läbikäidav.
    Mulle tundub, et see tema “madrats” on ühest teisest linnast. Et käib küll vahel Tallinnas H-ga tegelemas, aga koha leidmisega on probleeme.
    Vist on ka teine “madrats”, mis asub Tallinnas, aga siin linnavahel sõitmine on ka lisakulu ja kahte, tegelt kolme kodu omada on natuke palju (nt hambaharja teema, TV ja lemmik filmid jne..)
    Kolm kodu on: (1) eksi juures, lapse tõttu, (2) siin, kus pargib oma asju, (3) selle “madratsi” juures, kus mängib meest (teeb meest, mehe tegusid).
    Kevad ka tulemas ja eksist on ta nüüd üsna kaua lahus olnud… Et… sellest nagu järeldan.

  4. siam kirjutab:

    hea humoorikas kirjeldus, naersin kõvasti :) ) go, girl!

Leave a Reply to siam Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>