Vaikus :)

Ega mul eriti midagi kirjutada polegi.

Vahetasin blogi kujundust. Harjutan end muutustega. :)

Ütlesin emale ka, et plaanin kolida mais. Talle see vist eriti ei meeldi. Ta nii lootis (oletan, faktid puuduvad), et hakkan H-ga lapsi tegema.

Nüüd igakord, kui ema ühendust võtab, siis küsib, et kes mulle siis süüa teeb. Ma olen öelnud, et (1) teen ise süüa, (2) ei söö üldse ja saangi lõpuks saleda keha, (3) H ei teegi enam mulle süüa.

Siis küsis ta, et miks ma kolida tahan. Ütlesin, et loodan saada elamiskulud madalamaks ja üksi on parem elada. Mõtlesin, et ei hakka talle päris kõike rääkima (väikest armukadedust H suhtes)…

Muidugi oleksin võinud mainida, et töökohad, mida ma sihin, on kesklinnas. Seega linnale lähemale kolides saaksin aega säästa (tööle ja koju kuluvat aega) ja raha, saaksin mõnel kuul jalutada tööle ja koju. Kui mul üliõpilase staatus lõppeb, siis pean kuupileti eest maksma 23 euri kuus. Muidugi on võib-olla võimalus ka tallinlaseks registreerida… Mõtlen veel seda asja. Hetkel pole ju võimalustki… :D

Olen korterete üürikuulutusi vaadanud. Hetkel küll, midagi ahvatlevat pakkuda pole. Väga loodan, et aprilli lõpus või mai alguses need ikka ilmuvad. Sest ma juba nii väga kibelen siit minema. Olen teinud endale nimekirja, et kust ma asjad võtan ja mõelnud, mis asjad vanaema juurde viin.

Ma pole veel mõelnud, kuidas ma asjad pakin, aga vaikselt mõtlen ka sellele.

H-ga ei räägi ma üldse. Ta ka ei räägi. Ja nii ongi vist kõige parem. Istun oma toas ukse taga ja püüan kirjutada magistritööd. Pean juhendajaga ühendust võtma, siis saan täpse eesmärgi ja plaani paika panna.

Täna magasin kauem. Kella 9-ni. Täna polnud jooksmise päev ja H magas siin ja ma ei tahtnud teda segada. Seega panin 5-se äratuse kinni ja magasin rahulikult edasi.

Täna vist ei lähe ka raamatukokku. Aga alates homsest juba on kindel plaan raamatukogus magistritööd kirjutada.

Usun, et vanaema hakkab ka pinnima, et miks ma kolin ja miks ma kolida tahan. Loodan, et ta ei tee seda, aga püüan igaks juhuks valmis olla selleks. Ma ei tahaks eriti oma asjadest perekonnaga rääkida. See pole kunagi midagi head toonud…

Ma väga loodan, et H annab mu kassile süüa ja vett kui mind kodus pole. Kui olen vanaema juures. Ta küll lubas seda, aga… Võib-olla on ümber mõelnud. Tahab mu elu keerulisemaks muuta, kuigi ma ei näe selleks põhjuks.

Tegelt teen ma talle ju teene. Lähen tal jalust ära mõneks päevaks. Ei sega tema und, tegemisi. Saab madratsi siia tuua… Ja ainuke asi, mida ma palun on see, et ta annaks kassile süüa ja juua.

Aga vaatab… Ma ei hakka ette muretsema… Kuigi eile õhtul ma mõtlesin, et kui H ütleb, et ta ei anna kassile süüa, mida ma siis teen. (1) Jätan vanaema juurde minemata (ta hakkaks mind siunama ja kritiseerima ja ette heitma, et ma lubasin minna), (2) paneksin kaks vett kassile ja hästi palju kuivtoitu ja lähesin ikka, (3) püüaksin leida kellegi, kelle juurde kass viia mõneks ajaks…

Ma kujutasin õhtul ette seda olukorda, kui ma lähen 26. või 27. veebruar H juurde ja ütlen, et kas ta saaks kassile süüa ja vett anda (nagu ta varasemalt lubas teha) ja siis tal juhtub paha tuju olema, sest madrats jättis kuivale ning siis nähvab, et tema seda ei tee, pole tema asi ja tema võib-olla läheb ka üldse linnast ära… Ja minu kujutluses, tulin ma oma tuppa, vajusin toolile ja pisar tuli silma… “Miks minuga nii ülekohtuselt käitutakse…” :( :D

Nagu näha, ma täna öösel magamisega väga ei tegelenud… Aga… Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Küll ma lahenduse leian. Aga esmalt peab probleem realiseeruma. :D

Loodan siiski, et need viimased 2 kuud (ja mõned päevad, nädalad) lähevad valutult, kiiresti ja asjalikult. Ja seda igas mõttes: magistritöö, H-ga suhtlemine/vaikimine…

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>