Täiega segadus on

Leidsin ühe korteri. Kesklinnas. Kauplesin üüri alla. Kui reedel seda ära ei võeta, siis lähen laupäeval seda vaatama. (Mis laupäeval? Kus mu mõtted küll on? Kolmandal helistan, kas neljandal saan vaatama minna…Märtsist käib siis jutt…) Ja siis selgub, kas lepingusse ikka pannakse minu soovitud number.

Kõike on nii palju. H tegi mu korteri täiega maha. Ütles, et parkida seal ei saa. Et korraks lähed auto juurest ära, siis kohe tehakse trahvi.

A kunagi nagu lubas kolimisega aidata. Aga tundub, et vist ei aita. Siis tuleks mul vanaemalt autot laenata. Aga kuhu ma selle auto pargin seniks kuni oma asjad ära viidud saan…

Mõtlesin juba seda varianti ka, et riided ja vihikud viin bussiga. Nagu mesilane käin kottidega kahe koduvahet. Päev või kaks. Ja suured asjad, nagu kassi asjad, laud ja tool, siis võtan takso. Küsin suuremat taksot. Lasen tal asjad maja ette maha panna ja loodan, et neid asju minema ei viida, nii kaua kuni ma neid korterisse tassin. :D

Magistrikava tuleb kaitsta 12. märts… Ohhh… Terve päev olen selle korteriga jamanud… Ja päeva lõpuks olen ma täiega ummikus.

Täna ma küll midagi välja ei mõtle… :D Lugesin kusagilt, et unenägudes lahendatakse probleeme, seega loodan sellele. Viimasel ajal näen ma tihti und.

Magistritöö võiks ka valmida.

Oma ema e-postkasti olen ma ummistanud vist. :D

Võtan vanaemalt laenu, et olla valmis selle korteri ära võtmiseks.

***

Mu pea on plahvatamas…

Täna pidin ju usinalt magistritööd kirjutama. Noh, vähemalt faili sain avatud. :D

***

Ei tea, kas ma saan ise hakkama korteri üürimisega. Lepingu sõlmimine jne… Kassi ma ju ei maininudki… Äkki tõmmatakse mul nahk üle kõrvade?

Mida ma peaksin küsima, millele tähelepanu pöörama? Nt võiksin kõsida parkimise kohta. Kolimise ajal parkimine. Siis tuleks küsida ühe kuu kommunaalide arvet, et näha, kas see jääb sellesse suurusjärku nagu on öeldud. Leping tuleks põhjalikult üle lugeda. Kas seal on keelatud koduloom. Üks rott, kes on väga kassi moodi. :D

***

Kui luban endale, et ma ei kiirusta. Tark ei torma. Siis täpselt vastupidist ma teen… Nagu torm. Suurel kiirusel tundmatusse… Mul on vaja kohe ja kõike. :D

Mõtlesin küll, et ajaga muutub asi paremaks, aga tundub, et ei muutu… Järjest hullemaks läheb…

Aga mina olin enda üle uhke. Mis sellest, et teised mind rumalaks, peast soojaks, hulluks, segaseks, imelikuks jne peavad…

Ma olen väga tubli, julge, südikas… Kui võrrelda mind sellega, kes ma olin nt 10-15 aastat tagasi, siis olen ma nii palju muutunud ja paremuse poole. Sealjuures pole oluline, mida need teised räägivad. Las nad räägivad.

Vahel see mõjutab mind. St lasen end mõjutada, aga tegelikult ei peaks laskma. See on ju minu elu. Miks keegi arvab, et teab paremini kui mina seda, kuidas mina peaksin elama.. :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>