Tahumatu olen

Ma kunagi kirjutasin, et õpin tervitades kallistamist ja lahkudes kallistamist ning muid viisakusi…

Aga midagi nagu ei jää mulle külge.

H tõi mulle naistepäevaks kommikarbi (ta teab, et lilledest ma ei hooli, need tähendavad mulle kohustust). Soovis head naistepäeva. (Ma ei oodanud temalt midagi. Ma mõtlen, et olen talle samasugune naaber nagu meie all elav “vene-mutt” ja kõrval elav “tikk-kontsadega tibi”. Ma lihtsalt olen natuke lähemal naaber. Et neile ta lilli ega kommi ei vii, siis seega ei peaks mulle ka tooma.)

Aga jah… Ta tõi. Minu jaoks oli see suur üllatus. (Haige (üliskeptiline) nagu ma olen: Mõtlesi, et kõik madratsid on solvunud või neile ei meeldi kommid, et madratsid ei tahtnud, et siis toodi mulle. Aga suutsin oma keele hammaste taga hoida, sest žest oli ju ilus.)

Igatahes… Oleksin võinud ju peale tänamise ütlemist ju püsti tõusta ja teda kallistada. Nagunii lähen minema… Aga tollel hetkel ma isegi ei mõelnud sellele. Nüüd oleks vist juba hilja. Ega ei julgeks ka. Pärast arvab, et hakkan teda vägistama. Seda jama mulle veel vaja… :D

Või äkki kukub see tobedalt välja. Kui ta oleks purjus, siis oleks julgem, sest siis ta võib-olla ei mäletaks seda, aga kui ta on kaine, siis… Ma ei julge…

Ma natuke põen selle pärast, et teda ei kallistanud. Samas, tema võib-olla ei oodanudki seda. Ta ju teab, et olen tahumatu. Kingituse annan ka üle nii, et ütlen: “Palju õnne sünnipäevaks! Ja vaata seal kapil on su kink.” :D Isegi kätt ei andnud…

Seega, vist ei peaks põdema… Mõne koha pealt on ta väga otsekohene ja kriitiline jne… Aga mõnda asja nagu kardab. Nt ei julgenud ta minult küsida, kas ma kolimiseks tema autot vajan… Kui ta lõpuks küsis, siis mulle näis, et ta tunneb end natuke kohmetult. Või ta pakkus viisakusest ja kuuldes, et ma seda ei vaja, siis tundis rahulolu ja rõõmu.

Pärast mu vastust näis ta tundvat suurt rahulolu…

Seitse päeva veel, siis olen uues kohas… :)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 kommentaari postitusele Tahumatu olen

  1. Roland kirjutab:

    Huh, olin 50-50, et sületäis lilli tuua. Vähemalt sain teada, kui suur viga see oleks olnud :D

  2. trick-track kirjutab:

    See on õige pisut ootamatu. Mul süda läikis, hingelises plaanis. Nii kuskil tund aega tagasi. Mõtlesin siis enne uinumist teha natuke keerulsiema veebiotsingu, et selgitada välja, kas minu endine töökaaslanna, kellesse omamoodi kiindunud olin, siiski kasutab Facebooki, kuigi juba nii mingi paari aasta tagant on olemas on info, et ta selles ära lõpetas. kuid mõnevõrra aega pärast seda oli vaadeldav viide, et ta seda siiski teeb. Niisiis – ehk ta kasutab seda nüüd mingi varjunime all? ja on välja visanud eeldataavd, tööalased kontaktid, mis oleksid loogilised sõbravalikud. (praegu tekkis mul uus mõte, ta hoiab ehk end mõndade asjadega FBs kursis end oma boyfriendi konto kaudu? Selline asi peaks olema ju mõeldav?) Kõigepealt vaatasin läbi tema ema söbralisti, nagu arvasingi on tema ema mõnevõrra harimatu facebooki alal, käik 65 sõpra olid võõrale loetavad. Siiski, ühtegi kummalist nimekuju, millega märgistaks end kõrgintelligentne inimene, kes ei soovi end afisheerida, kuid hooliv tütrena mõlliks end oma mõnevõrra pksildase ema sübralisti, mul silma ei hakanud. Siis mulle meenus üks kõnealuse isiku viide oma lähedasele sõbrale ülikoolist – see oleks suurepärane kandidaat sübrustamiseks, mis ei oleks samas samuti loogiline valik tööalaselt. Jättes siinkohal mõned detailid enda teada, et mitte isiksutada siinkohal kasutatud otsinguloogikat, jõudsingi siinsele leheküljele, üsna juhusliku otsinguhaakumise tõttu. Lugesin siis seda natuke ja eriti mulle meeldivad siinne sulgude kasutamise stiil. Jamuidu ka, nagu väikest viisi kirjandus kohe. Ma võib-olla tulen loen seda veel. Kuigi kindlalt lubada ei tahaks. Ma nimelt ei pruugi seda pärast täita. Mõne päevba eest luabsin ühes Facebooki suhtlusgrupis kohatud malemängusübrale, et otsin ta üles malemängukeskkonnas vint.ee, et natukene maletada. Aga pole seda teinud veel ja ei tea ka, kasteen. Kuyi süda läigib hinelises plaanis, sisi ei pruugi teha. Muidu aga kergelt kumas selline tore tunne, et ohoh, äkki see on võimalik, et nüüd kosmos nagu saatis mulle sõnumi stiilis, et kuule, sõbrake, on isegi sinu jaoks mingid sarnast välisses maailmas :) No ma ei tea, kogu sarnane tõmbab sarnast retoorika on ju mõnevõrra kahtlane – jah? Mõni teinekord varem, kui mul seda oleks võinud vaja minna, siis polnud seda jumkusagil? Et nüüd siis nagu korraks tõmbas ja enne nagu üldse mitte? On see üldse loodusseadus. Aga ega muud ei olnudki. Mul on ka tegelikult teooriaid inimshuhtlemisi kohta, Voib-olla ma siis võiks neid ka praktiseerida rohkem või nii

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Lugesin läbi. Tänan positiivse tähelepaneku eest, nende sulgude kasutamise osas. See reedab vist mu n-ö käekirja, võib-olla tulevikus (tuleb olla ettevaatlikum). :D Üks tuttav tundis mu jutotoas ära selle järgi, et kasutasin suurt algustähti ja kirjavahemärke… :D

      Kiindumus endisesse töökaaslannasse oli päris suur (on vist senimaani), kui otsid tema FB kontot. Äkki on see juba midagi muud, kui kiindumus?

      Mõnus pikk postitus. Ja kui peaksid ikkagi siia blogisse tagasi tulema, siis ma loodan, et sa ei pea pettuma. (Mulle ei meeldi pettumusi valmistada, samas pettumuse vätimiseks ei ole ma nõus oma tõeskpidamiste vastu astuma.)

Leave a Reply to Roland Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>