Kolimise teema

Ma pole vist ammu siia kirjutanud.

Kolisin ootamatult. Eelmine reede (13. märts). :D

Mul on liiga palju asju.

130320151307 130320151308 130320151309 130320151310

Sellele lisaks veel kaks madratsit, kummut (6-sahtliga) ja riidest kapp.

H autoga kolisin, sai kahe korraga asjad toodud, aga see auto nagu paisus. Uskumatu, et see kõik sinna ära mahtus.

Lihased veel valutavad kolimisest. Kuigi H rapsis vist isegi rohkem kui mina. Aga ma püüdsin olla vähemalt sama tubli kui tema. Mulle oleks sobinud ka nii, et ma ise tassin oma asjad, et tema on vaid autojuht. Aga ega ma ei saa ju keelata tal mind aidata ning niiviisi sai kiiremini.

Esimene öö pesin nii palju põrandat, et ma saaksin oma madratsid sirgu tõmmata.

Esimene hommik uues kohas algas (nagu vanainimesele kohane) asjade otsimisega. :D Käterätik tuli leida, siis pesemise asjad… Vannitoas tuli katsetada kuidas dušš töötab. Nagu mulle kohane oli torudega jama. Kraan ei ole korralikult toru külge kinni keeratud ja sealt vahelt hakkas vett tulema. Näppudega keerasin nii kinni kui sain. (Torutange mul ei ole, seega pean edasipidi olema tähelepanelik.)

Terve laupäev kulus mul koristamiseks ja mööbli kokku panemiseks. Esimesena võtsin ette riidest kapi.

140320151383 140320151384 140320151385 140320151386

Mul on siin kodus hästi palju Jyski. Kunagi ma töötasin Jyskis. Nüüd kui kliendina seal käisin, siis alles hakkasin aru saama kui palju ma valesti tegin. Sain aru ka, mida kliendid ootavad. Tohutult asjalik ostlemine oli.

Alguses edenes kapi kokkupanek visalt. Sain karkassi kokku, siis lugesin õpetust edasi ja avastasin, et riiulid oleks pidanud ka kohe külge panema, sest seal (riiuli riidel) on sooned, kust toru läbi läheb. Siis sain natuke kappi jälle lahti võtta. Käsi läks natuke katki nende toru tervate nurkade pärast. (Köögi põrandat pestes sain lahtise liistu tõttu veel ühe armi)… Kui kass mu kappi ümber ei lükka ja riiet ära ei lõhu, siis olen ma selle ostuga väga rahul.

Kui ma selle kapi uuesti lahti võtan, siis ma arvan, et ma seda enam nii naljalt kokku ei saa. Pulgad 9 ja 4 lähevad sassi, sest mina silma järgi neil vahet ei tee ja neid oli palju… Numbrid tulevad vist pealt maha.

Siis oli mul veel kummut kokku panna. Need seal peal pole narkokotikesed (nagu ma alguses arvasin ja suure hirmuga prügikasti viskasin). :D Lugesin õpetust ja vaatasin, et sahtlid tuleb liimida. Need on liimipakid… Tõin prügikastist tagasi. :D Esimene sahtel sai kõige vähem liimi ja viimane sahtel kõige rohkem. :D Seega peaks vist liimi ostma, et kui üks sahtli väline külg üks kord kätte jääb, siis saaksin kohe selle tagasi liimida. :D

140320151387 140320151388

 

140320151390

Mul polnud ühtegi tööriista. Alati on mind aidanud mu küüneviil.

140320151393 140320151394

Kuid kahjuks tuleb see sitke tööriist nüüd “igavesele teekonnale saata”. Ei pidanud vastu. Kolimisega pumpasin musklid suureks ja juhtuski nii, et viilike läks katki. :D

Siis ruttasin kiiresti poodi (Prismasse) ja ostsin oma esimesed tööriistad.

140320151389

Muidugi oleksin pidanud ka torutangid ostma, sest minul on alati veetorudega mingi jama. Ja toruteipi ka. (Aga neid mul veel pole.) :D

Pähklid ostsin ka, sest ma süüa ei viitsinud teha ja kõht oli tühi. :D

Aga kummuti sain ma kokku.

140320151391 140320151392

Ma olen kangelane. Saan täitsa ise hakkama. Polegi nagu meest aja. :D

Need asjad tuli ära paigutada. Asju on palju, panipaiku vähe. Juurde ei taha ka muretseda… Tegelikult oleks vaja veel jalatiskappi, aga see tundus kallis. Mõtlen veel, äkki teen ise. :D Lähen vanaema juures metsa ja toon puid ning nikerdan ise midagi valmis… :D (Võiks ju juba osata.)

Tegelikult ei taha asju juurde. Ma peaks juba praeguste asjade puhul inventuuri tegema ja ebaolulised asjad ära viskama.

Ma pole üksi elanud. Njah.. Ma pole ju ka praegu päris üksi, mul on see tähelepanu näljas kass. Aga ikkagi… Ma tunnen end küll nii üksi. Ei oska kuidagi olla. Vahel tuleb nagu pisar silma… Mingi masenduse värk. Mõtlen, et kui ma väljas ei käi (nt poes, koolis, raamatukogus), siis ma olengi üksi… Sain asjad lahti pakitud. Olin terve päev toas ja järgmisel päeval oli nii raske juba välja minna. Inimeste sekka minna. Mõtlesin, et kui ma magistritöö kirjutamisega end kauemaks tuppa n-ö aheldan, siis kujuneb töö otsimine ja vestlustel käimine ikka päris raskeks. Isegi poodi minemine…

See uus elu vajab harjumist veel. H juurde kolimine sujus kuidagi valutumalt, aga siis olin ma nii tegevuses, et polnud aega masetseda ega mõelda. Ma käisin siis ju tööl. Hommikul kell 6 läksin ja õhtul kell 22-ajal jõudsin tagasi. Kolm tööl ja üks vaba ning siis jälle kolm päeva tööl. Kaheteist tunnised tööpäevad.

Hetkel ongi selline segane aeg. Uus olukord vajab veel kõvasti harjumist.

Loodan, et pärast esimest kuud hakkab asi sujuma. Siis on omanikuga esimesed kontaktid loodud. Maksud hakkavad ka jooksma. Nüüd (aprillis) on ju kõik esimest korda. Mõned asjad ei ole head esimesel korral. :) Need asjad muutuvad heaks alles rutiiniks saades.

Praegu ongi nii, et pean makse maksma kahes kohas ja siis tuleb raha planeerida ja arvestada. Selles elukohas tuleb maksta õigeaegselt, sest tuleb endast hea mulje jätta. Samas mu säästud ei ole nii nullis olnud nagu need hetkel on… Ja siis see magistritöö. Kirjutasin juhendajale ja lubasin tubli olla. Kahtlen, kas ma suudan selle osa valmis teha selleks ajaks, mis ma talle lubasin. (Kui tööle kutsutakse, siis… vist peaks loobuma, samas raha oleks vaja… Minu mõistus jooksis errorisse.)

Mul on ikkagi hea meel, et ma juhendale kirjutasin ja nii kõrged lubadused andsin. See paneb pingutama. Ma ei tea… Ise-enda altvedamine on muutunud juba traditsiooniks. Ma ei tahaks selline olla, aga mulle tundub, et olen muutunud juba parajaks tuulepeaks ja rapsijaks. Kohati olen oma isa-moodi (ja see hirmutab mind).

Nt kutsusin venna külla ja palusin tal mulle pott ning pann tuua… Muidugi ta ei tulnud (ostma ta neid ei pidanud, aga ikkagi…) Siis see kolimise asi. Ei saa ma ise hakkama ja siis palun kõiki… Ja rahad ka. Koguaeg küsin. Kas ma üldse olen võimeline ise teenima ja oma rahadest ära elama. Äkki see korter on liiga luks minu jaoks. Äkki ma ei tohiks seda edale lubada…

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Kolimise teema

  1. Rick T kirjutab:

    Minny sa oled minu arvates käsitlenud selles postituses olulisi küsimusi. Esiteks tööriistad, need tuletavad meelde seda tööriistakomplekti, mida silmasin tudengipõlves ühe klassiõe ühikatoas. Talle oli need kaasa andnud isa. Pidasin siis sellist mobiilsust mõnevõrra ülespuhutuks, teatava muigega suhtus sellesse siis ka klassiõde ise, kuid, naelu ja näpitsaid oli tal juba vaja läinud. Võiks siis öelda, et tema isa jagas seda matsu ettenägelikult. Samuti oli see ühikas üsna nadis seisus.

    Kuigi ma pole eriline meistrimees, leian, et tegu on hea valikuga. Lihtne väiksemapoolne haamer (on tänu väiksusele, hm, kuidas öelda tundlik, et lüüa edukalt pisemate naelade ja kruvide pihta, mille esinemistõenäosus väikses üürielamises on suurem) ja multiotsikutega kruvikeeraja. Võrreldes võimalusega hankida üksikuid kruvikeerajaid, näib tegu olevat aruka ostuga. Samas jällegi, võrreldes võimalusega küüneviili asemel osta üksik usaldusväärse väljanägemisega laipea kruvikas, olnuks nii ehk odavam. Samas, see on hea tunne, et sa ostad midagi kvaliteetset mingi vajaduse katteks, teada, et see sul olemas on. Ja siis see Jyski kapp, olen isegi selle ostmise peale mõelnud; teeksin seda ilmselt, kui tekiks vajadus üüripinnale elama minna. Kurb kuulda, et karkassikonstruktsioon pisut segane on.

    See magistritöö kirjutamine tundub nii põnev. Kuna ma ise pole kirjutanud midagi sarnast, siis ehk lubad mul kaasa mõelda. (Ma nüüd järgnevalt improviseerin) Ma arvan, et selle kirjutamine on nagu preeriast endale ühe metsiku hobuse püüdmine. Ta on nii kiire. Sa tead, et ta on olemas. Juhendajale meeldisid sinu ideed. Nüüd on kõige tähtsam kavaldamine. Ta ei tohi aru saada, et tema kinnipüüdmine on sinu arvates raske. Ja sa pead hakkama talle vaikselt lähemale hiilima. Tööprotsessi alustamine. Kas ei oleks seda eriti hea teha ülikooli raamatukogus? Ümberringi asjalikud inimesed – see võiks aidata ka saada sellisele asjalikkuse lainele? Tekitad endale kirjutamise rutiini, just selle kaudu, et lähed kirjutamiseks (mõne korra nädalas?) raamatukokku? nagu mõnel kirjanikul on päevarežiim. Tekitad endale kerge sunni peale hakata ja edasi liikuda. Paned paika töö kondikava. Sina ja tema (muide, lavastajad räägivad ka alati oma lavastustest „ta“). Ma arvan, et siis ta hakkab end kätte andma küll.

    Aasta algul mul polud kuu aega internetti. Kuna aga tellimusi oli vaja teenindada, hakkasin „tööl käima“ 3 kilomeetri kaugusel külaraamatukogu internetipunktis. Hakaksin kaasas kandma mälupulka, mille peale salvestasin pooleliolevaid faile. Tundusin endale kohati üsna tobe tõtt-öelda. Kuid kuna mul aga tõesti oli vaja seda teha, siis kannatasin ära. Ja praegu tunnen, nagu oleksin läbinud sellise tõhusamat sorti treeninglaagri. Mõnda standartset ja üsna sellist esiotsa tuima pusimist nõudvat tööd, mille tegemist enne seda kogemust kippusin viimasele minutile edasi lükkama, vaatan nüüd kui võimalust tiivad välja sirutada ja peale lennata :) . (noh see kõlab pisut ilusamalt, kui tegelikult on, kuid muutus töössesuhtumises kinldasti on)

    Minny, kas sa uues ümbruses oled juba jooksmas käinud? See, kuidas sa kirjeldasid siin mõne päeva eest varahommikust linnapilti, oli nii äge. Huvitav, mis laadi kant see uue elukoha ümbrus on

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Täna hommikul käisin jooksmas. Aga ma ei julge siia kirjutada, sest äkki minu asukoht pannakse mu kirjelduse järgi paika (tuvastatakse). :D (Seda kirjutades tundub nii ajuvaba kartus, Tallinn (ka Kesklinn) on ju suur ja maju on ka siin palju ning inimesi on palju.)

      Kruvikate osas. Mul läks vaja nii ristpea- kui ka selle tavalise otsaga. Ma olen oma küüneviiliga ka ristpeakruvisid lahti keeranud. Kui ma pean valima ühe kruvika, siis valin tavalise, sest hädapärast sobib see nii ristpea kui ka tavalisele kruvile.

      Haamri oleksin ma valinud suurema, aga hind mängis rolli ja valik oli kesine. Kummihaamrid olid teised variandid.

      Nüüd jamab mu WC-poti veekogumise paagi veesüsteem. See ujuk jääb kohati kinni ja siis ei sulgu. Üks päev googeldan ja vaatan youtubest videosid, et kuidas see süsteem toimima peaks. Äkki saan midagi puhastada, mõne vedru välja vahetada, saaksin vana asja korralikult tööle. Või äkki ostan uue sisu. Tean, et neid sisusid müüakse (need on erinevad), aga ma ei tea, kui kallid need on. Tundub, et torutangid tuleb ka muretseda. :D :D :D

Leave a Reply to Rick T Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>