Armukadedus (lugeda võib 18+)

Ma peaksin õppima, magistritööga tegelema. Aga kuna ma siin juba olen, siis kirjutan sellest ka natuke.

R käis siis mul külas. (Minu esimene külaline, kui välja jätta see, et H aitas kolida ja asju sisse tuues astus ta korterisse.) R ei ööbinud minu juures, ta läks hotelli.

Ma tunnen ennast natuke pahasti. Võib-olla ei peaks, aga võib-olla peaksin.

Kunagi kui ma R-ga uuesti suhtlema hakkasin, siis ma küsisin, et mis teemadel ma temaga vestelda tohin ja kas üldse (vaadates sellele, et ta on suhtes). Ta ütles, et võin kõigest rääkida ja et nemad jätavad üksteisele hingamisruumi ja privaatsust (et tema kirju ta naine üle ei loe).

Mitte, et ma tahaks R-ga mingit sala juttu rääkida, aga veidike isiklikematest teemadest küll ja küsida mehelikku arvamust. (Ma ei saa meestest aru ja siis ma küsingi vahel R-i käest, et kuidas mehed või kuidas või mida ta mingis olukorras mõtleb jne…). R oskab ka hästi kuulata, vähemlat teha nägu, et ta kuulab ja loeb ning teda huvitab see, mida ma talle ütlen või kirjuran.

Ühesõnaga, mulle jäi mulje, et neil on selline hästi suure usaldusega suhe.

Üks suhte tüüp on selline, et nii mees kui ka naine käivad omaette pidudel (mõni variant on selline, et kõikidel pidudel üksi, mõni variant 50/50). Ma ei tea ühtegi suhet, mis niimoodi püsima jääks. Võib-olla siis, kui armastus on otsas ja elatakse koos lihtsalt mugavusest… Nii palju, kui ma sellise mustriga suhteis tean, on need kõik lõppenud lõpuks (üks püsis vist isegi 8-9 aastat niiviisi).

Arvasin, et R-l on selline suhe. Aga meie esimesel vestlusel selgus, et ei ole…

Ma täpselt ei tea, millest see jutt alguse sai, aga mingi hetk, millegi peale ütles R, et ta on halb mees. Mulle läks asi põnevaks. Küsisin, et turteltuvide roosa elu kohal on mustad pilved tekkinud? Ta ütles, et mõned arusaamatused on olnud (et R-i jaoks pole need probleemid ega tülid, aga võib-olla tema naise jaoks on). Palusin täpsustada.

Selgus, et see tavaline armukadedus. Naine on armukade. R rääkis kahest olukorrast ja n-ö tülist (naise solvumisest). – Ei, ei… ma ei tundnud kahjurõõmus. R hakkas kohe seletama, et muidu on ta naine hästi mõistlik ja tark, et tema endale lolli naist ei võta.

R võib-olla luges mu muigest välja kahjurõõmu, aga tegelikult oli seal huvitav äratundmine. Nimelt, mulle meenus see aeg, kui ma olin suhtes. Ma olin unustanud selle armukadeduse ja need tülid ning solvumised.

Omal ajal olid need mulle tõelised draamad. Tohutu mure ja viha… Aga nüüd seda kuuldes ma kujutasin ennast ette nendes situatsioonides. Kujutasin ette, et vana Minny vaatab seda noort, vihast, tuld purskavat ning armukadedat Minnyt. :D

See oli esimene kord, kus ma natukenegi nagu sain aimu, mida tunneb või kuidas seda olukorda näeb mees (see teine pool). See on nii huvitav, et on üks olukord ja lõpuks ma sain aru ühe stseeni mõlema tegelase seisukohast.

Otseloomulikult ma mõtlesin, et enam ma nii ei teeks ja armukade ei oleks, et nüüd olen suurem ja vanem ning targem. Aga olgem ausad, armastus teeb pimedaks ja rumalaks. Ma olen üsna kindel, et see armukadedus, see mossitamine, vaikimine ja tule purskamine jääb. Kuigi ma ei tahaks… (See on teine teema – see kuidas ma arvan, et suudan seda käitumist vältida. On vaja õiget kaaslast…)

Ma püüan seda kirjeldada:

Oli üks istumine. Minu eksmehe (ütlema, et K) tööjuures. Seal oli kaks ülemust ja ühe ülemuse naise õde koos sõbrannaga. Kuna need neiud olid väga tibid, siis ma läksin sinna natuke hiljem (tegin end kodus ilusaks, et natukenegi olla nende ilusate neidudega võrreldav, et ma nende kõrval väga kole välja ei näeks).

Kui ma kohale jõudsin, siis üks neiu oli end ilusti minu mehe külje alla sättinud. Ta nagu toetas juba mu mehe peale. Seda nähes ma tundsin, kuidas mu silmadest tuld välja purskas. Mulle küll tehti koht selle neiu ja oma mehe vahele, aga terve õhtu olin ma nagu sõdur tööpostil. Valves, et see ilus neiu minult meest ära ei võtaks. :D

Ma põrnitsesin oma meest. Püüdsin tabada igat nano-sekundit, mil tema silmad nende naiste poole vaatavad. Talletasin iga sõna, mis minu mees nende naistega vahetas või mida need naised minu mehele ütlesid. Mu mees vaeseke ei julgenud ka mind vaadata, sest minu selja taga või korval oli see teine naine ja võis tekkida segadud, kas ta vaatab mind või seda teist. :D

Siis sai istumine läbi. Ma olin väsinud sellest pikast valvest. Naised sai koju viidud, nüüd oli õhk puhas, nüüd võis end välja elada. :D Oleksin varem end välja elanud, siis oleks mees nende ahvatlustega minema jooksnud, aga nüüd polnud tal enam kellegagi kuhugi joosta. :D Ja siis hakkas pihta. Hakkasin oma meest sõimama. Ma ei mäleta, mis probleemi ma välja kaevasin (see oli midagi tühist, aga midagi oli ju vaja, et ennast välja elada, mingit seemet või põhjust). Vist ütlesin, et ta jõi liiga palju. Või äkki väitsin, et see tibi asjas talle külge ja tema lasi seda teha, et tema flirtis selle neiuga. Mees oli süüdi, mees flirtis ja alustas. Tibid ongi sellised, alati on mees süüdi ja mees on litsa ning paha. :D

Kusjuures, ma heitsin oma mehele mitmel korral ette seda, et ta joob liiga palju (mis oli vale, sest ta jõi ainult seltkonnas ja mõnel üksikul korral pingutas üle). Aga tegelikult mind ei ärritanud kunagi see, et ta jõi või purjus oli.

Ka suitsu lõhn, alkoholi lõhn, õlilõhn ei ärritanud mind (nagu ma talle ette heitsin). Ma isegi tundsin sellest puudust. See oli tema lõhn ja meenutas teda. See lõhn meenutas, et mees on kodus. (Suitsu osas, olin ma mures tema tervise pärast.)

Tegelikult: (1) ma kartsin, et ta tuleb mulle kallele, (2) kartsin, et ta läheb kellelegi teisele kallale ja rikub sellega oma elu ära, (3) ma tundsin, et ta ei armasta mind, et tegelikult tahab ta neid ilusaid lõbusaid tüdrukuid hoopis ja on sunnitud minuga olema ja seepärast joob (püüab juua nii palju, et ta enam ei näeks mind enda kõrval), (4) mu mees ei pööranud mulle üldse tähelepanu, ei poputanud mind, ma ei olnudki printsess seltskonnas, (5) mees ei pannud mulle kätt ümber, mees ei hoidnud mu käest kinni, mees ei puudutanud terve õhtu jooksul kordagi mind, (6) mees ei öelnud mulle ühtegi ilusat sõna, (7) mees ei kiitnud mind, (8) mees ei öelnud, et olen parim naine ja et ta on väga rahul, et ma temaga olen ja investeerin väärtusliku aja temale, et leian tema ja tema sõprade jaoks aega, (9) mees ei öelnud, et on minu üle uhke… jms.

Neid variante oli palju ja kuidas vaene mees peaks teadma, et milline neist variantidest mind mossitama paneb. :D Ma isegi ju ei tea. Kusjuures siin pole loetletud kõik variandid. :D

Igatahes. R ütles, et üks tüli sai alguse sellest… Noh, polnud nagu tüli ka… Et naine ei rääkinud temaga terve õhtu ja naine oli kuidagi solvunud ning kui R küsis, et mis on lahti. Siis naine ütles, et midagi. Aga R teab nägi, et midagi ikka on ja küsis veel ja siis sai ta vastuseks, et ta olevat ühte naist liiga kauaks vahtima jäänud, et oli liiga meela pilguga seda tibi vaadanud.

See kuidas R seda ütles. Ma ei oska seda kirjeldada. Ta oli nagu hämmingus, et selline asi. Ta oli veendunud, et ta ei teinud seda ja et ta polnud midagi valesti teinud. Et temale tehti ülekohut.

Neil läks see tüli vist paari päevaga üle (nad ei ela koos). Neil läks see kergelt üle. Ilma suurema draamata.

Aga minu eks… Ohh… Mul on nii kahju… Mina olin ikka kõva mutt. Ma sõimasin teda ikka nädalaid ja siis karistasin (jätsin ta ilma seksita, hellitusteta). Siis ei rääkinud temaga üldse… Nüüd tundub see (minu käitumine nii tobe). Ma ei tulnud korrakski selle peale, et äkki mu mees ei flirtinud. Või äkki mu mees ikka tahab minuga koos olla. Et äkki olen ikkagi mina oma mehe seksfantaasiates…

Minu õigustuseks, minu käitumise tagamaad:

  1. madal enesehinnang, arvasin, et kõik teised on ilusamad, paremad, ihaldusväärsemad jne..
  2. kartsin oma mehest ilma jääda, sest miks ta peaks tahtma minuga koos olla, kui.. vt pt 1.
  3. ei tundnud, et mees mind ihaldaks, armastaks, just minuga koos tahaks olla, et talle meeldivad minu väiksed kiiksud…

Teise poole (mehe) õigustuseks, tema käitumise tagamaad:

  1. (see on täiskasvanute blogi..) Ma ei tea, kas ma seda teemat kunagi siin puudutanud olen. See on selline teema, mida ma püüan siin blogis vältida, aga ma arvan, et siikohal tuleks see ikka üles võtta. – Minu jaoks on mehed nagu tulnukad. Nad on huvitavad, nad mõtlevad nagu teisiti ja nende kehad on teistsugused ning neil on teised funktsioonid ja lisad. Ma olen mõelnud, et mis tunne oleks olla mees. Mis probleemid neil on (seoses kehaga) ja kuidas nad asju tunnevad… Siis küsisin ühel noormehelt, kes avameelselt sellistest asjadest rääkis. – Sain teada, et meestel võib noku kõvastuda mitu korda päevas (vist oli 4-6 korda päevas). Ja tean, ka et alati ei ole n-ö erutuse tekitajaks seksikas naise keha (ühte meest erutasid kaks õuna, tal oli hea fantaasia ja unise peaga nägi midagi muud). Ma kunagi mõtlesin, et noku on naise ilu või seksikuse mõõdupuu, et kas tõuseb või ei tõuse. Aga tegelikult pole see nii. See on ikka paaritumise organ ja kui mees on kaua ilma olnud, siis tõuseb see asi ka “koledate ja paksude naiste” peale (tegelikult kole ja paks on suhteline mõiste, ma olen ju enda meelest ka seda… Aga mõtlen siin seda, et tõuseb selliste naiste peale, kes muus olukorras oleksid väga eemaletõukavad noormehe jaoks.) – Mehe kõvastunud noku ei tähenda, et ta armastab seda teist naist ja tahab tollega koos elada ja järglasi saada. (Ta on valinud enda kaaslaseks ikka oma naise ja juu ta ikka tahab oma naisega olla.)
  2. nt R on olnud pikkaaega poissmees ja siis on teatav käitumine nagu sisse jäänud. (Küll naine juurib selle välja). Teatav käitumine tähendab seda, et kael on jube painduv ja pea liigub, st silmad kipuvad miniseelikute ja pikkade siledate säärtega kaasa liikuma (või avarate dekolteedega)… See on poissmehe refleks.
  3. ka mees võib tunda ebakindlust. Võib-olla pole ka tema saanud naiselt piisavalt tähelepanu, hellitusi ja pole kuulnud häid sõnu. Ja kui tuleb üks teine naine, kes seda ütleb ja teeb, siis mees võib sattuda n-ö lummusesse. Mõistus läheb lühisesse ja selle ajaga, kuni see mõistus teeb restarti, on mehel juba püksid “imekombel” maha kukkunud ja suu on tõmmanud end vaakumisse võõra naise suuga… Noh, ikka juhtub… Väljas on ju nii palju ahvatlusi…

Läksin vist liiga avameelseks ja võib-olla siivutuks. Eks ma häbenen ja punastan kodus. Pärast sellist teksti ei julge küll kohtuda, kellegagi, kes seda blogi on lugenud. :D

Aga ma arvan, et see on selline teave, mis on oluline ja mis ei ole väga kergesti kättesaadav, kui üldse.

***

Aga tulles tagasi minu kahe möödunud päeva juurde… R ütles, et täna võib-olla tuleb ka minu juurest läbi enne kui bussi peale läheb, kui jõuab siiakanti varem. Ma siis helistasin, et kas ta on tulemas, et plaanin kodust ära minna, et tobe oleks kui ta tuleb ja mind polegi.

Ta ütles, et talle tuldi autoga järgi, et ei lähegi bussiga. (Eeldan, et naine oli armukade ja tuli teda kontrollima.) Kõne lõppes poole sõna pealt. (Eeldan, et naine käis kusagil ära ja tuli tagasi ja seetõttu see kõne niiviisi lõppes.) Loodan, et jamasid ei tekkinud ja R jõudis õigeaegselt reageerida. Ma ei helistanud tagasi ja kustutasin R-i numbri ka ära, et kogemata ka ei helistaks.

Aga ma tunnen end nagu ma oleksin armuke. (Ma ei puudutanud R-i kordagi. Ta tegi nalja või ütles tõsiselt… Kutsus mind kaissu, kui siin oli, aga ma hoidsin temast eemale ja saatsin talle kassi kaissu. Siis tegi ta neid nalju, et “võta end paljaks” ja “seksime” jne… Aga ma eirasin neid ja püüdsin teise teema võtta.)

Ma nagu ei teinud enda meelest midagi valesti. Ma lasin R-l enda toidu eest maksta, sest ma tean, et temaga ei tasu sellel teemal vaielda, ta ei anna alla. Võib-olla poleks ma tohtinud end meikida, aga äkki ma oleksin kohanud kedagi ilusat väljas või… Maskeering annab nagu julgust võõraste seas viibimiseks. (Ja natuke tahtsin ka R-i õrritada, näida ihaldusväärne ja nendest säravatest silmadest saada enesekindlust. St mina saan enesekindlust R-i säravatest silmadest.)

Mul oli isegi tekst valmis, et kui R peaks üritama mind suudelda (oma hulluses, kire hoos), siis ma ei laseks seda ja loeks talle moraali. Et tegelikult armastab ta oma naist ja me pole võrreldavad, sest naise vigu ta teab, aga minu omasid mitte ja tema naine on talle parem ja õigem. Ja kuigi ta arvaks, et see on kõigest üks tühine suudlus, siis tegelikult oleks see ebaaus tema naise suhtes ja temal oleks pärast piinlik naisel silma vaadata, tal oleks süütunne. Ja mina ei taha olla kahe inimese lahkumineku või tülide põhjuseks.

Jah, ma oleksin võinud ju R-le kohe algusest peale öelnud, et minu juurde ei saa ja oleksin võinud ta ju pikalt saata. Aga ta oli minu jaoks olemas, kui mul oli kuulajat vaja, siis pakkus ta, et teeb mu lukud korda (mida ta ka tegi ja täitsa tasuta). Ta pakkus abi ja ma võtsin selle vastu ja ta kuulas mind ära ning oli minu jaoks olemas, kui mul oli raske aeg ja nüüd tahstin ma teda aidata. (Kuigi ma teadsin, et tegelikult ei oleks meie kohtumine päris õige. Aga ma mõtlesin, et äkki tema meelst on, et äkki tal on selline suhe, kus on selline asi täitsa ok, et kui temale ja ta naisele on see ok, siis on mulle ka. Ööbimise jutu juures sain ma aru, et naine ei tea asjast midagi. Aga luku parandamise osas ma arvasin, et seda ta ütles oma naisele, sest kunagi oli R hästi aus poiss ja rääkis kõigest avameelselt, varjamata, aga suhtes on ta vist natuke teistsugune.)

Konflik iseendaga ja oma tõekspidamistega.

Aga mida ma sellest õppisin:

  1. esmalt mäluvärsekndus nende armu-draamde osas :D
  2. siis sain teada, et R-i suhte sees on armukadedus ja ebakindlus (naine tunneb end ebakindlalt, aga armastab R-i väga) ja neil esineb väike usaldamatus… Loodan, et nad saavad sellest üle. Nad liiguvad selles suunas, st suhte parandamise suunas (kokku kolimise plaan).
  3. nüüd tean, et R-st peaksin ma hoiduma. Ma usun, et nüüd saan hakkama, et ei ole vajadust talle oma südant puistada. Kui R minuga ühendust võtab, siis räägin, kuulan teda, aga ise ei võta temaga ühendust. (Mul on kohutav needus, ma nimelt suudan alati helistada või kirjutada kõige ebasobivamal hetkel. Nt eksile kirjutasin sõnumi täpselt siis, kui tema telefon oli toona tema eksnaise käes (ma teadasin, et nad on lahus)). See ajastus oli lihtsalt… Terve kodust ära oldud aja oli mees oma eksnaisega vaid mõned minutid (max tund), et ma just sellel ajal sain sõnumi saata… Ja tekst oli ka selline, et pikka juttu tal oma eksnaisega enam ei olnud. Pärast seda oligi see naine tema eksnaine. – Ma aimasin, et midagi toimub, aga päris kindel ka polnud ja siis tegin midagi sellist, mis näiks naiivse ja armastava naise moodi, et mees ei saaks aru, et ma temas kahtlen. Ja teisalt oli see midagi sellist, et kui mees mind petab, siis tekitas see talle probleeme, st see sõnum.)
  4. ma sain oma postkasti luku tööle, sain sealt vana pahna välja võtta. Keegi oli suitsukoni sinna visanud. Ja teise luku sain ka tääle, st korteri ukse teise luku.
  5. sain teada, et meil ei ole R-ga enam millestki rääkida. Enam pole nii tore kui vanasti oli. Ma ei tunne end temaga ka enam vabalt. Teatavaid teemasid ja nalju väldin, ma lihtsalt ei suuda neid teha, sest tunnen kui vale see oleks.
  6. kuigi natuke kulus mu aega ja veel rohkem kulus mõtlemiseks ja analüüsimiseks ja nüüd selle postituse kirjutamiseks. Aga see oli ikkagi vaheldus. St see R-i külaskäik.
  7. ma sain teada, et ma pole enam armukade R-i naise peale. Ma ei taha R-i. Ta pole see õige. (Ma võin veel ümber mäelda ja siis hakkan siin jälle ulguma…) Aga, kui ma R-ga söömas käsin, siis suutsin kuulata, kuidas R oma naisest rääkis. Ja ma tõesti soovin, et neil läheks hästi.
  8. ma sain teada, et iga suhtega käib kaasas ka see pahupool, mille ma olin juba unustanud. Ikka kujutan ette, et kõigil on ideaalne suhe. Keegi ju ei kurda ka, räägitakse ideaalsest suhtest… Aga see mustpool käib kaasas, iseasi, kes ja kuidas sellega hakkama saab. (Muidugi oli see natuke lühiajaline tähelepanek, sest täna ma juba mõtlesin, et nii tore oleks kedagi kallistada ja kellegi kaisus olla…) :D Aga seda saab ju ka ilma suhteta teha. Ma ise tunnen, et ma pole suhteks ja usaldamiseks veel valmis. Tahan veel õppida iseseisvust.

Kindasti sain ma veel huvitavaid asju teada ja oli veel huvitavaid tähelepanekuid, aga hetkel neid ei meenu.

Ma nüüd püüan blogimisega väikse pausi teha. Esiteks on mul väga piinlik oma teksti pärast. Ja teiseks peaksin ma magistritööga tegelema hoopis…

Kuid olen ka varem püüdnud blogist eemale hoida. Maksimaalselt sain vist 7 päeva, seitsest vist ei tulnudki täis, kuus päeva… Vahel koguneb neid mõtteid nii palju ja tavaline päevik nagu ka ei aita (iga kord) ning siis tunnengi suurt vajadust siia kirjutada. :D

Seega võib juhtuda, et homme kirjutan ma juba uut postitust. :D :D :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Armukadedus (lugeda võib 18+)

  1. Roland kirjutab:

    Mulle üks “ekspert” ütles:
    1)hommiku kõva
    2)naise kõva
    3)kuse kõva

    :P

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>