Täna tahtsin minna TTÜ raamatukokku. Mõtlesin, et olen asjalik ja võtsin oma töö näppu, et seda lugeda ja vigu parandada. Ma pole ikka veel nende “muude lisandite” kirjutamisega alustanud.
Lugesin oma tänast horoskoopi. Ei oleks pidanud lugema. 
Seal ei olnud mitte midagi sellist, mis oleks mulle meeldinud. Pigem vastupidi.
Võtsin siin oma töö näppu ja nina paberis sammusin bussipeatusse. Aga ma ei ole enam Tartus, kus iga bussipeatuse kohta on üks buss. See peatus oli mulle uus. Aga ma ei uurinud, mis bussid seal peatuvad.
Üks buss tuli ja ma läksin kohe selle peale. Nina ikka oma paberites. Kolm peatust olin juba sõitnud, siis tundus, et buss läheb nagu tagasi. Mõtlesin, et see buss sõidabki terve päev viie peatuse vahel.
Asi tundus kahtlane. Hakkasin otsima tablood, et selgeks teha, mis bussi peal ma olen… Otseloomulikult vale bussi peal. Olin sattunud Lasnamäele suunduvale bussile. Esimese asjana sattusin paanikasse… Siis ronisin esimeses sobivas peatuses maha ja hakkasin otsima bussi, mis viiks mu Mustamäele. Järgmise bussi numbrit ma põrnitsesin ikka pikka aega.
Selle eksitusega läks palju aega kaotsi. Halb on ka see, et ma ei saa bussis ega autos lugeda. Mul läheb süda pahaks. Aga rongis saan lugeda ja kõndides saan ka.
Seega Mustamäelt tagasi tulles sain ma pool teed lugeda ja teise pool teed püüdsin ma keskenduda muule ja mitte teha järske liigutusi. Ja olin valmis kohe bussist maha jooksma, kui asi peaks käest minema (süda oli paha).
***
Omanik täna ei helistanud. Ehk siis homme?
Kass ajab mind närvi. Tal on tähelepanu defitsiit, aga mul pole aega. Kass lõhkus kapi tahumise seina ära ja külje seinas on ka auk. Kunagi panen pildid, selle metsalise tegevusest. (Hetkel istub ta vangis, sest ma ei suutnud enam tema järgi joosta.)
250 ml energiajooki on juba sees, aga tundub, et tuleb veel juua. Uni on. Aga täna ei saa ma järeleandmisi teha. Sissejuhatus ja kokkuvõte tuleb valmis saada. Aitab vabandustest ja logelemisest.