Minny mull

Mulle ei meeldi mu eelmine postitus. Seega kirjutan uue postituse, et see teine silma eest ära kaoks. :D

Täna olen ma jätkuvalt “oma mulli sees”. Püüan end koguda ja natukene elavamaks muutuda. Täna on magistritöö eelkaitsmine. Ma pean oma seisukohtade eest tuliselt võitlema. :D Minu loidus ei jäta seal head muljet.

Olen natuke väsinud. Ärkasin kell 5 ja käisin jooksmas. Juba teine jooksmine ilma mu ratturita. Mul pole kellelegi naeratada. Need põõsad on…

Tegelikult jõuaks ühe tunnise uinaku teha. Aga ma ei tea, kas peaks tegema. Mõnikord on hea unine olla, siis käitun ma vabalt. Ei kritiseeri ennast ega karda. Üldse ei mõtle…

Samas see õppejõud, kelle ees ma oma tööd eelkaitsen, on väga kriitiline. Ford olevat öelnud: “Mõtlemine on nii raske tegevus, et selle pärast sellega nii vähe tegeletaksegi.” Ja seda ütles õppejõud mulle. Seega viitas sellele, et ma ei mõtle… Miks see mind häirib?

Häirib sellepärast, et tal on õigus. Ma ise arvan ka, et ma ei mõtle. Mul võtab see mõtlemine palju aega, aga ruumi ees seistes ei ole seda aega. Neil on vaja vastuseid kohe. Ja tavaliselt ma siis teen kodus valmis…. st mõtlen vastused kodus valmis. Mõtlen, mida minult võidakse küsida ja siis mõtlen, mida ma sellele vastaksin… Mõnikord olen küsimused tabanud, mõnikord mitte. Selle konkreetse õppejõuga mitte.

Ma pole senimaani tabanud, kuidas ta mõtleb. Ta on minust kümme sammu ees. Ma arvan, et ma hakkan teda mõistma, st tema seisukohti mõistma alles mõne või mõnekümne aasta pärast.

Püüan täna olla valmis suureks läbikukkumiseks. Siis ei ole vähemalt pettumust. (Muidugi arvestan ka võimalusega, et mu töö on ok.)

***

Mu peas on palju mõtteid. Mitte ükski neist pole seotud mu magistritööga. :D Mul peaks olema häbi, aga ei tunne. :P

Ma panen mõned märksõnad või laused mõtete kohta. Nad on poolikud ja ma ei peatuks neil pikemalt. Võib-olla kunagi kui mõtteid pole, siis komistan sellele postitusele ja mõtlen neid mõtteid edasi. :D

  1. Minny tulevik väikses talus (metsa sees või üksikul saarel) ja tegelemine põllumajandusega vs Suur-linna Minny väikses korteris, kus ennast mõneks tunniks horisontaali visata ja siis edasi end tööga tappa.
  2. L saatis sõnumi, küsis kuidas mul läheb. Teeb remonti, vahetab tapeeti. Kas soovib mind külla kutsuda, kas minu jaoks? Peaksin end meelitatuna tundma?
  3. L-ga suhtlemine. Kas see on õige? Äkki annan talle liigselt lootust? Ma olen üsna kindel, et midagi enamat kui sõprus, meie suhtlemisest ei tule? Aga kui ma enam kellelgagi ei suhtle ja väljas ei käi, siis on ka asi jamasti. Jutu järgi on väljas käimine ok, veedame lihtsalt koos aega ja muud midagi. Kuid äkki on mingid kirjutamata reegid või kirjutamata ootused, mis sellega tekivad ja mida ma ei tea?
  4. SMS-i tuleb mul palju saata. Korteriomanikuga, L-ga, H-le enam ei saada (ta ei vastanud, ma ei teagi, äkki on numbrigi ära vahetanud), emaga saadan vahel. Kas suurendan oma eelarves telefonikulu või vaatan, äkki saan uue paketi. Kui kool läbi saab, siis ma saaksin võib-olla ka ilma arvutita, ilma internetita elada… :D Ääähhh, keda ma siin petan. Ei saa ju.
  5. Kas ma olen pudu-loll? Kas ma olen vales kohas, mõtlen TTÜ-d? Aga ka Tallinna?
  6. Kas ma näin siin blogis enesekindel ja oma elu ise juhtiva inimesena? :D Need kõige masendavamad hetked jäävad vist manuaalsesse päevikusse kaante vahele. Need nõrkushood ja enese sõimamine, alandamine ja muu selline…
  7. Kas mu blogi on titekas? Mingisuguse eluheidiku nutulaulu ja roosa unistuse segu? Mõtlesin oma viimastele postitustele. Meenuvad mingid suhte teemad, mehed, kohtamised… Kui need teemad kokku võtta, siis ma kasutaksin sõna “pubekas”… Teised inimesed arutavad maailma asju, aga mina kirjutan vaid endast. Minu maailm ongi nii väike ja seda tegelikult ka… Ma ei tea, mis minu ümber toimub ja mind nagu ei huvitagi see. Selles mõttes, et kui keegi huvitavalt sellest räägib, siis kuulan, aga ise küll väga ei kipu uurima, et mis minu ümber toimub… Ma peaksin eelnevalt nii palju tööd tegema. Ajalugu ma ju ei tea, tausta ma ei tea… Et ümbritsevast aru saada, siis tuleb ju kõik see endale selgeks teha…

Seoses magistritööga lugesin ühte raamatut, mis oli kirjutatud Tallinna linna kohta. Sellised elementaarsed asjad, mida peaks iga eestlane unepealt tedama nagu Balti kett, maailmasõjad jne… Minu jaoks on need teemad nagu uued, uudised. Ma olen (lõpuks) umbes aasta arvud selgeks saanud (aga vahel ikka eksin). Kuid ma pole asju seostanud.

Üheksandas klassis tegin vea. Tean täpselt, et meil oli õpikust väljatrükk, aga mul polnud siis teema vastu huvi. Miski ei jäänud meelde… Ja nüüd… Nüüd on mul kole piinlik… Olen püüdnud aru saada, kuidas see kõik toimus (rääbin Balti ketist). Kus selle seeme on? Lugesin raamatust, et kõik sai toimuda seetõttu, et eestlastel on pikk traditsioon omavalitsemisega ja eestlased on ühtsed… Kui Eesti aega (seda taasiseseisvumise aega) hakata lugema 1990. aastast, siis mina sain selles eelmises asjas NSV liidu ajas elada neli aastat (1986-1990).

Samas ega see muutus ju nii järsku ka ei toimunud. Piim ei läinud päeva pealt valgemaks ja leib mustemaks. Kusagil 1991.-93. käisin ma poes. Siis oli palju keldripoode Tartus (enam neid seal pole, Tallinnas jääb ikka mõni silma). Astusin poodi ja siis oli valida kolme vorsti vahel ja meie ostsime koguaeg lastevorsti. Nüüd on juba lastevorsti sorte oma kümme tükki. :D

Aeg läks edasi… Vist oli 1995., siis oli letile tekkinud pipravorst. Kogemata ostsin seda, müüja pani kaasa ja ma ei osanud sellele tähelepanu pöörata, et see polegi lastevorst. Ma ei tea, kus see viga tekkis. Vist müüja oli venelane ja seal poes ma tavaliselt ei käinud ja nad ei teadnud, et ma olen see tüdruk, kes ostab lastevorsti. :D

Komme oli ka 3-5 sorti. Lemmik oli “Komeedi” komm. Vanaisa tõi alati kommi kui tuli. Šokolaadi meie laual polnudki. Hiljem tuli “Nurr” ja “Anneke”. Ja siis tuli ka banaan ja isa oli Saksamaal ja siis sai head Saksamaa šokolaadi. :D

Ema poolse vanaema juures võisime teed juua piimaga ja alustadriku pealt (alustass ütles tema). See vanaema on ammu juba surnud….

Kõik mälestused on lapse mälestused. Riigipöördest, Balti ketist, uudistest ei tea ma midagi… Kuidas Balti kett alguse sai? Mitu meest oli selle ühe laua taga ja kui palju viina nad jõid. :D Kuidas selline asi nii massidesse läks? Mis on nüüd muutunud? Kas enam pole selline asi võimalik?

Kunagi oli uudistes see “omandireform”. Oma töös pidin ka seda natuke uurima. Aga see tundub nii “must äri” olevat, et ma ei julgenud põhjalikumalt sellesse süüvida… See teema vaikitakse kuidagi kiiresti maha nagu Hardo Aasmäe surmgi… Seega on vist natuke ohtlik seda teemat “näppida”.

Üks kohtunik (Helve Särgava?) on ühes intervjuus põgusalt maininud, et selle omandireformiga rikastusid nii mõnedki inimesed alusetult, aga ta ei saanud täpsustada.

Ma mõtlen, et kui paljudele sellega reformiga liiga tehti. Kus nad on? Neid vist pole ja lapsed või lapse-lapsed ei teagi seda. Eestlane kannatab ära. Need inimesed pettusid ja lahkusid siit.

Kas ongi nii, et kui ühed inimesed liiga rikkaks saavad, siis juhtub mingi suur pööre ja need varad lihtsalt jaotatakse ära? Või teine võim võtab endale voli kõikide inimeste vara oma suva järgi ära jaotada… Sellisel juhul tundub üsna mõttetu rahmeldada ja säästa ning endale varandust kasvatada (minu praegune eesmärk). Muidugi on selle varandusega ka oma teema. (“Surilinal pole taskuid” – (vanarahva ütlemine) ei saa varandust kaasa võtta. Ja Buddha on välja toonud, et rikud oma tervise varandust taga ajades ja siis kulutad seda varandust, et tervist tagasi saada… Nüüd lihtsalt lisandub veel see, et sinu varandus võidakse lihtsalt ära võtta.

Lugesin artiklit, et keegi pidi vedama kullakange ja viiest kangist kaks läks “kaduma”. senimaani pole neid üles leitud. On oletus, et need viidi Lätti ja muudi mustal turul maha… Aga äkki keegi kaevas koduaeda. Nüüd istub suure varanduse otsas, aga kasutada seda ei saa… Nendel narko-raha bossidel on sama mure. Pappi on palju, aga kulutada ei saa, sest sellega tõmbaksid nad liialt tähelepanu… See kõlab uskumatult. Eriti minusuguse vaese inimese jaoks. Kodutu nagu ma olen. :D

Meil oli rahapesu koolitus. Ma ei tea, kas ma siin ka midagi kajastasin. Aga mulle nii tohutult meeldis see. Ei-ei, meid ei õpetatud raha pesema. Räägiti, kuidas tuvastada ja kuhu teadata jne…

Ma hakkasin mõtlema, kuidas see must raha liigub. Kui palju seda võib siin Eestis liikuda… Mustal turul on 500 eurostel hoopis kõrgem väärtus kui ametlik raha vahetuskurss… Suuri rahatähti on parem transportida, nt kohvrites üle piiri.

Samas, kui raha liiga palju on, siis kaotab ka see nagu väärtuse. Üks 500 euri siia või sinna, keda huvitab. Minu jaoks on see terve kuupalk (kui ma tööle lähen).

(Kunagi mängisin eksmehega Monopoli. Mingil hetkel oli kogu raha minu käes. Suur osa rahast ja kinnisvarast. Kuna mul oli seda kõike nii palju ja tema oli ikkagi minu mees, siis polnud mingi probleem anda talle laenu (rohkem kui ta vara väärtus oli) ja lisaks veel kinnisvara, mis minu jaoks tähendas kulu, kui ma sellele ruudule sattusin… Raha, varandust liiga palju, ei adunud selle väärtust enam…) :D

Ja siis need meie ministrid. Kas nii suur palk on ikka õigustatud. Kunagi oldi seisukohal, et minister peaks saama suuremat palka, kui erasektor pakub, sest siis ei oelks ta ostetav ega mõjutatav. Kuid kas enam see argument seda suurt palka õigustab. Minu arust on see palk juba liiga suureks saanud, et nüüd on muutunud see amet (selle palga tõttu) ahvatlevaks ja enam ei tehta tööd missioonitundest, vaid laenu maksmiseks. Ja kui minister kulutab kogu oma raha kuuga ära, st tema kulud on sama suured kui tulud, siis võib ikka tekkida olukord, et kuu lõpus jääb üks 500 eur puudu ja ta on äraostetav, mõjutatav.

St see suur palk meelitab juba ligi rahaahneid ja pätte ja sulisid. Üks uit-mõte…

Aga see magistritöö… Ma peaks nüüd minema raamatukokku ja valmistuma eelkaitsmiseks. Püüan need miljon mõtet ära kustutada oma peast. :D

Rubriigid: Määratlemata, Projekt: Kursusetöö 2012/13; Magistritöö 2014/15. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 kommentaari postitusele Minny mull

  1. Minny kirjutab:

    Nii palju mõtteid on peas. Kes jõuab need kõik ära mõelda. :D Kes nii ütles?

  2. Rick T kirjutab:

    Kuidas eelkaitsmine läks?
    (selle ütluse autorit ei oska eriti pakkuda. Sa ise?)

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Autorit ei oska ka pakkuda. Nagu oleks kusagilt luuletusest. Aga täpselt ei mäleta.

      Eelkaitsmises olen pettunud. Ei teagi, mida ma valesti tegin. Äkki saatsin töö liiga hilja.
      Igatahes, minu tööga poldud tutvutud ja soovitusi oli vähe, peamiselt vormistuse alased. Targemaks väga ei saanud.
      Riia linna finantsandmed peaksin eurodesse konverteerima, aga minu arust on see suur töö ja ei tasu ära. Küsin juhendaja arvamust.

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>