Tegelikult oli mul plaanis täna hästi palju äriplaani kirjutada. Hommikul alustasin õhinaga selle kirjutamist, st sellega tegelemist, aga… Siis ema helistas ja ütles, et äkki ma koliks septembris. Mulle see mõte ei meeldinud.
Siis käis ta välja mõtte, et ta tuleb ise juuli lõpus Eestisse. See mõte meeldis mulle väga. Ma pean küll oma elu ja tegemised natuke ümber tegema, aga ma võin ju natuke pingutada küll.
Nüüd ma mõtlengi, kuidas ma kolin enamus asju ära. Mis on oluline? Mis asjad, kuhu lähevad? Organiseerin ja planeerin… Upun oma mõtetesse.
Loodan, et saan ühe korraga valajikud asjad ära viidud. Vast vanaema auto on natu suurem kui H auto. Vanaema autoga kolides on ju kõrvalistuja koht vaba, sealt saan ruumi. Kõiki asju ma ei vii ära. Oma laua saan ma juppideks võtta, s.o suur võit. Olen ägeda kruvika ostnud. Enne ei saanudki aru, kui õige ja hea ost see ikka oli. 
Vahepeal tuleb see lõpetamise kino ära teha. Unes nägin, et mu pluus oli kadunud. Terve kapi tõmbasin pahupidi ja lõpetamine juba algas. Esimesed inimesed kutsuti lavale.
Ei taha minna, aga vahel tuleb pingutada ja oma mugavustsoonist välja astuda.
***
Püüan nüüd need “neuronid” maha rahustada ja keskenduda äriplaanile. Saaks see jaanipäeval valmis. Saadaksin ära. Teeksin linnukese ja liiguksin edasi. Mõte on hea, aga plaanidega juba kord on selline asi, et neid tuleb pidevalt ümber teha ja kõik võtab plaanitust rohkem aega… Kuid, ma siiski püüan.
Pealkiri – kas uus sõna või typo?
Viga. Tänan, et tähelepanu juhtisid.
Ma mõtlesin päris kaua, et küsida üle, kas tegelesid tähtede mänguga
. Neiuronid on sõna, mida annab lahti mõtestada 
Ma vist ei harrasta tähtede mängu? Või siiski?