Lõpetamine

Loen teiste blogisid, siis on selline tunne, et ma olen ajamasinaga natuke tagasi liikunud või teised on ajast ees.

Minul tuleb siis nüüd lõpetamine. See klouni mängimine ja rõõmsa näo tegemine.

Ma olen püüdnud sellele mitte mõelda. Aga enam ei saa sellele mitte mõtlemist edasi lükata.

Panin siis täna prooviks jalga oma kingad, mis on rihmikud, lahtised (varbad paljad) ja konts on 8 cm +/-2 cm. Need kingad ei ole nagu jalgratas (nagu jalgrattasõit). Ma ei oska nendega käia. Ma ei tea, kuidas ma nendega kooli jõuan (vist panen botased jalga ja koolis vahetan). :D

Kui ma pean diplomini kõndima rohkem kui 2 m, siis on väga suur tõenäosus, et ma kukun. Koju tulen ma vist paljajalu (kui kingadega lähen). :D

Ma võiks siia pildi panna, aga ma ei tee seda.

Pärast viskan ma need kingad minema. :D Tegelikult ma ostsin need kingad siis kui 12. klassi lõpetasin (2005. aastal). Võib vist ära visata küll. Kümme aastat ühtede kingadega, palju sa ikka tahad. Jalga olen ma neid pannud vist kümme korda (iga aasta kohta korra). Tegelikult kui praktikal olin, siis panin iga päev. Aga terve päev istusin ma laua taga ega käinud. :D

Nii.. Riietus. Tahaksin panna (1) viigipüksid (nagu kaitsmiselgi), aga ma ei tea, kas äkki ei ole piisavalt pidulik. Vaatasin teiste lõpetajate pilte. Kõigil (naistel) oli kleit või seelik ja mõnel üksikul oli see maani. Ma arvan, et ma oma (lihaselisi) jalgu näitama ei hakka. :D Tegelikult on jalad heledad ja ma pole kindel, kas need on piisavalt siledad. Seega minu teine variant oleks (2) maani must seelik. Natuke matuse maiku, aga minu jaoks ongi matus. :D Tallinna ja õppimise ärasaatimine. Mul on kapis ka üks või kaks (3) põlveni musta seelikut. Aga ma ei tea, kas need mulle selga lähevad. Ma pole neid kordagi kandnud. (Ilmselgelt on seelikud ja kleidid mu kapis üleliigsed.) :D

Ülemisse otsa tahan panna valge pluusi. Unes nägin, et need on kadunud. Ma loodan, et need pole. Aga ma pole neid eriti kandnud, sest ma tunnen nendes end paksuna. Eriti kitsaks jäävad nad rinnast (pidev hirm on, et nööp vupsab lahti). (Selga paneksin ma neist ühe, aga valida on kahe vahel.)

Hetkel katsetan kingadega käimist. Mingi hetk tuleb teha ka see riiete proov. Ohh… Ma ei taha. Ma juba olen mõelnud, et ei lähegi kohale. Või ootan kusagil ukse taga kuni nad selle aktuse või asja lõpetavad ja siis küsin, enda diplomit, n-ö pärast pidu. :D See kõik on mulle nii vastumeelne. Püüan keskenduda sellele, et lähen lihtsalt kohale ja teen nii nagu öeldakse.

Meestel on vist lihtsam. Üks ülikond ja kõik. Ma mõtlesin, et võiksin oma viigipükse kanda küll, sest noormehed kantsid ka kaitsmisel ülikonda ja vaevalt nad lõpetamiseks nüüd uue ostavad. Seega suure tõenäosusega jään ma oma turvaliste viigipükste juurde. :D

***

Samas… Lava peal vaevalt keegi kontrollib dokumenti. Ma võiksin ju saata enda kehadublandi sinna… Keegi tahab minna minu asemel kätt suruma? Ja siis toob mu diplomi sealt õudust tekitavast kohast ära… Miks ma ei näe juba käte-merd siin? :D

***

Eile õhtul ma jõudsin äriplaaniga sinnamaani, kuhu ma tahtsin üleeile jõuda. Mõtlesin, et täna olen tubli. Aga need neetud kingad. Nii ebamugavad, et raske on keskenduda. (Äkki läheks homme saabastega? Ega need ilmad ju ka soojad pole. Saabastega käimine on mul enam-vähem selge.)

***

Nädalavahetusel ma juba keskendun kolimisele ja asjade pakkimisele jne.

Juba praegu sõidan või jalutan Tallinnas, siis mõtlen, et äkki see on viimane kord, kui ma seda maja, puud, põõsast, parki näen jne… Pisar tuleb silma. Tegelikult on siin täitsa tore ja mõnus.

Mustamägi on muutunud juba nii koduks. Koguaeg tahaks sinna minna. Tahaks oma vanasse koju minna. :( Aga ei saa.

Ma ei julge selle maja lähedalegi minna, sest äkki H näeb ja siis hakkab mõtlema, et ma olen ikka täiesti psühh (ta mõtleb seda nagunii, aga siis võib-olla hakkaks ta mind kartma, kutsuks politsei ja nõuaks lähenemiskeeldu). :D

Kodutunne ja harjumus tekib 1,5 aastaga. Mälestused tekkisid aastaga.

***

Tegelikult mul on juba ka siin (Kesklinna kodus tekkinud kodutunne). Eile õhtul kuulasin venekeelset muusikat, aken oli lahti ja maja eest kostus vene keelt. Nii kodune. :D Ei, tegelikult ka. Mulle meeldib vene keel ja ma väga tahaksin sellest aru saada.

Siin, astun majast välja, siis tuleb kohe kiirkõnnis jätkata, sest siin on jalakäiate kiirtee. :D Lonkida siin ei saa. Siban Kadrioruni, seal võib juba tempot aeglustada ja maju imetleda.

***

Need, kes siia (Tallinnasse) jäävad. Ühiskaardiga validaatorist sooduspileti ostmiseks tuleb ühiskaart isikustada. Ma ei mäleta, kas üliõpilaspileti andmeid oli ka vaja. Ma ostsin varem üliõpilase kuupileti. Ja nüüd laadisin ühiskaardile raha ja piiksuga andis kohe mulle sooduspileti. Ma ei pidanudki validaatorit kangutama hakkama. Olin valmis juba selle seadeldisega pikaks monoloogiks (valmis olid vaadatud ka mõned ropud sõnad eesti ja vene keeles). :D Aga ei läinudki vaja. Tegin piiks ja vaatasin, et kohe sain, mida tahtsin. Tegin veel rõõmsat ja üllatunud nägu.

***

Ei, need kingad viskan ma nurka. Aitab sellest eksperimendist. Kaua ma end piinan. Kui homme kukun, siis kukun. Jäängi meelde. Olen kohalik kuulsus. See on ju tore. Saan staariks ja siis ongi õige aeg edasi liikuda ning püüda juba Euroopa staariks saamist ja siis USA ja siis terve maailm. :D Ohh… :D

Ma ei ole hulluks läinud. Olen seda koguaeg olnud. Lihtsalt nüüd paistab see (juba) välja. :D (Paksusega sama lugu.) :D

Täpselt midagi, mis sobib mu kingade teemaga. :D  http://elu24.postimees.ee/3235335/video-mees-katsetas-omal-nahal-naistekingadega-kaimist-ja-valu-oli-talumatu

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Lõpetamine

  1. ... kirjutab:

    Kas raamatupidajana on raske tööd leida Eestis? Mõlgutan mõtteid minna majandusarvestust õppima.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Tartus on raske raamatupidajana tööd leida. Tallinnas ei ole raske. Kui esimese kuuga ei saa, siis teise kuuga on tõenäosus tööd saada juba suur. (Mina saatsin CV kahte kohta ja ühest kohas kutsuti töövestlusele 1-2 nädala pärast. Tallinnasse tulles, saatsin oma CV 4 või 6 ettevõttesse, neist 2 käisin ma töövestlusel. Tol korral pidin kuu aega vastust ootama.)

      TTÜ majandusarvestuse magistriõpe annab teadmised audiitori assistendina töötamiseks, oktoobris on sellele ametikohale töötajate põud. Seega tööta need inimesed ei jää.

      Kui üürida Tallinnas üksi korter ja töötada raamatupidajana, siis rikkaks ei saa. :D Ma ei tea kui palju on võimalik raamatupidajana teenida, aga minu väga subjektiisel ja konservatiivsel hinnangul saab säästa heal juhul vaid 100 eurot kuus. Mind see ei rahuldanud.

      ***
      Majandusarvestust õppima minnes (Tallinnas on töökoht kindel). Kuid lisaks saad sa teadmised, et alustada oma äri ja teadmised, et hallata oma isiklikku raha. (Ehk saad oma isikliku rahakäibe kontrolli alla.)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>