Elasin üle selle “klounaadi”

Sain oma paberid kätte (diplomi). Sain neli lille ka.

260620151666 260620151665 260620151664

Mul ei ole vaasi, seega on need kannus. Punase sain koos diplomiga ja teised tõi mu kursaõde. Nii armas temast. Tuli minu pärast kohale ja pidas mind meeles. :)

Ma polnud ainuke naine, kellel olid viigipüksid jalas. Ma ei pasitnud kuidagi silma, olin tavaline. (See on hea).

Kui võrrelda magistritöö kaitsmist ja seda jama, siis kaitsmine oli palju talutavam. See klouni-üritus mulle küll ei istunud.

Kõigepealt tuli seista pool tundu trepil. Siis tuli võtta neljakesi rivvi (mida ei tehtud). Trepil olles sai õhk otsa, sest inimesi oli palju. Kitsas oli. Kingad olid õudsad. Tegid jalgadele valu ja raske oli seal trepil kõõluda.

Siis lasti meid nagu loomi ruumi. Nagu häbipostis pidime kõndima oma kohale (koha võis ise valida).

Mul on hea meel, et ma cum laude‘t ei saanud. Nendega tehti eriti klouni. Nad pidid kirjutama kõigi ees raamatusse allkirja. Siis tehti neist pilt allkirja kirjutades ja kätt surudes ja siis koos. (Seda ma poleks üle elanud.)

Aga tavalised magistrid pidid kätt suruma, said diplomi ja lille ning väiksema grupiga tehti pilt  (8-10 inimest).

Ma ei kukkunud. Aga ma ei mäleta, kuidas ma kätt andsin, kas vaatasin silma, kas tegin seda pool joostes nagu mõni… Ma ei mäleta seda. See oli kohutav. Siis pandi meid pildi tegemise ajaks lava ette seisma. Rahvast oli väga palju saalis. Ma ehmatasin täitsa ära. Ma ei tahtnud üldse seal olla, aga enam polnud midagi teha.

Meile lauldi “elagu”, koor laulis. Koor polnud veel lõpetanud, kui ma tegin juba sammu ja tahtsin minema minna. :D Mingi hetk silmasin fotograafi. Ma ei taha neid pilte näha. Hoian FB-st mõnda aega eemale. Püüan hoida.

See oli kohutav kogemus. Mulle ikka need üritused ei meeldi. Ma ikka ei tunne, et oleksin millegi erilisega hakkama saanud. Vaatan seda diplomit nagu wc-paberit. Kusjuures wc-paber on ka huvitavam, sest seal on huvitavad pildid. Nt Solarise WC-s oli selline paber, kus oli puulehe kujutis. Mõnel WC-paberil on koera kujutis ja ema ütles, et ta sai üks kord delfiinidega WC-paberi. :D

Täna saatis mulle SMS-i ema ja tema mõlemad õed. Väga tore üllatus oli. Eks ema oli nii elevil, et sädistas oma õdedele ka. :D Eks ma viin selle ilusa paberi (loe: diplomi) oma emale ja need teised ka. Ta tunneb neist ilmselgelt suuremat rõõmu kui mina. :D

***

Selle ürituse kohta veel. Meil oli üle saja lõpetada (mitte ainuüksi minu eriala, vaid teised erialad ka), kuid ikkagi palju. Kätlevad inimesed väsisid ära. Mina olen nimekirja lõpus, seega andsin kätt väga tülpinud nägudega inimestele. Vastik tunne tekkis. Milleks see piinamine. Piinati mind ja neid.

Üritus ise oli väga konveier.

Kui lõpetajaid on palju, siis võib teha kaks erineva stsenaariumiga lõpetamist. Igaüks valib endale sobiva. Ma võtaks selle, kus lähed laua juurde, annad allkirja, otsid oma diplomi, võtad koogikese näppu ja lähed koju tagasi. Täitsa ok.

Arvan, et Tartu Ülikooli lõpetamise üritus oli pikem. Aga kindlaid fakte pole. Lihtsalt minu subjektiivne hinnang.

***

Jalad jäid alla. Paljajalu koju ei tulnud, aga bussis istusin. Tavaliselt seisan. Koduuksest sisse sain, siis esimese asjana võtsin kingad jalast. Siis vaatasin kuidas ukse kinni saan jne… Need kingad ei vääri isegi matust ega ärasaatmist. Need on kohutavad kingad.

Rubriigid: Määratlemata, Projekt: Kursusetöö 2012/13; Magistritöö 2014/15. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>