Lõpetamiseks valmistumine

Eile õhtul tegin moe-show‘d (endale ja kassile) umbes tund aega ja tulemus oli see, et ma lähen ikka oma viigipükste ehk kaitsmise riietusega.

Valged pluusid on mulle lootusetult väiksed. Arvan, et enam väiksemaks ma ei jää. Seega viskan need minema.

Seelikus ei tunne ma end hästi. Olukord on nagunii ebamugav ei tahaks seda ebamugava riietusega veel võimendada. Mul tuleb seal ikka lõpuni vastu pidada.

***

Avastasin, et kleidid mu kehale sobivad. Püüdsin teha pilti ka. Aga ma nägin ilusamat pilti kui see, mis välja tuli.

Tunnistan asusalt (tegin oma 100 pilti), aga enamuse kustutasin ära. Ei saanud õige nurga alt.

Ma olen paks, kõhu pean sisse tõmbama. Aga ühe nurga alt on täitsa ok keha. Ülevalt vaadates tundub tagumik väiksem. Seega peaksin ma endale pika mehe vaatama, tema näeks mind (mu keha) kõige ilusama nurga alt.

Olen portselanist tüdruk. Seetõttu olen nii valge. Mul on üks valge kleit ka. Samas mõõdus ja sarnase tegumoega. Aga tolle kleidiga jääb mulje, nagu ma oleksin plajas. Sest olen sama valge nagu kleit.

Kuigi pikad mehed mulle ei meeldi. Pikkadele naistele on lühikesed mehed eemaletõukavad, mulle (lühikesele naisele) on pikad mehed. Kui mõni pikk mees mulle meediv tundub, siis seda mitte välimuse, vaid pigem on ta mulle muljet avaldanud millegi muuga.

Mu botaste meri on ka sealt näha. Koti sees on mu rulluisutamise varustus ja uisud. Võib-olla paar korda käin veel neid tuulutamas, siis viin vanaema juurde. Taani ma neid ei võta.

***

Kuigi pildilt võib jääda mulje, et olen sale ja ilus ning kleit sobib mulle. Siis tegelikult ma nii sale ja ilus pole (hoian kõhtu sees ja poseerin, s.o üks ilus nurk ja õnnestunud poos vaid).

Ja mind kleidiga näha on umbes sama haruldane nähtus nagu kuuvarjutus või langev täht. Seega ei tasu loota.

***

Täna sain kell 5 üles ja käisin jooksmas. Seega on mu lihased puhvis.