Mõned võlgnevused

Teen siin ühe postituse ja … Nagu öeldaksegi “Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna”. Vaadake siis.

Kunagi ma kirjutasin, et käisin Superstaari katsetel. Mul jäi hääl kurku kinni, seega polnud neil, mida hinnata. (Ma ise arvan, et oskan laulda, aga ei julge avalikus kohas. Koolis laulsin kooris ja kui sealt ära tulin, siis koorijuhataja/-juhendaja tuli isiklikult mind tagasi kutsusmas. Kuigi meil oli soprameid juba niigi palju, basse oli vähe. Tahan öelda, et ma üksi ei arva, et oskan laulda, et keegi arvab veel…)

Superstaar nr 5149 jäi staaristumata, sest hääl vedas alt.

***

Minu bike. Vennaga arutasin, et võin ta pakiraamile võtta, aga sõita ma talle seda ei anna, sest minu oma on tema jaoks liiga võimas. Mul on üheksa käiku, aga tal on kõigest viis (tal on 600 kuubikuline mootorratas).

***

Kass ja koer kohtusin esimest korda ja siis on veel üks pilt, kus nad on väga lähestikku. Ega nad lähemal üks-ühele ei ole. Kass pelgab.

Ema kaal on ka pildile jäänud. Sellega ma siis kaalun ennast.

Olen üks kilo ülekaaluline. Juhhei… Nii-moodi minnaksegi paksuks. Varsti olen 300 kg. Siis selle kaaluga enam kaaluda ei saa.

***

Pildid Taanimaast. See on see ilus koht, kus ma alguses pilti ei teinud, sest mu fotoka aku oli tühi ja telefoni ei võtnud ka kaasagi jne…

Pildi pealt vist pole hästi näha seda kõrget liiva kallast või liiva seina. Mulle väga meeldis seal.

***

Need pildid on natuke teises kohas tehtud, aga ikkagi Taanimaal.

***

Kodu lähedalt pilte pole teinud. Kardan, et maniakid otsivad mu siit kaugelt üles. Tulevad ekstra Taani kaugesse nurka. (Ok, see on nali.)

Kui rattaga sõitma lähen, siis võib-olla teen mõned pildid ka siit kandist.

Arhitektuur on siin hoopis teine kui Eestis või Soomes. Kirikud on erilised.

Majad on enamasti telliskividest. Mõned värvivad need valgeks, mõned kollaseks. Vähesemad punakas pruuniks ja väga üksikud värvivad mõnd teist värvi (nt siniseks). Hästi paljud majad on naturaalse tellise seinaga. St punane tellis ja valged vuugid. Mulle nii meeldivad need.

Majadel on palju uksi. Akende eest kardinaid eriti pole. Päeval tõmmatakse kardinad eest ära, siis on täpselt näha, kes kuidas mööbli on paigutanud jne… Tavaliselt saab majast läbi vaadata. Aknad on n-ö kohakuti.

Uksed jäätakse siin lahti. Varuvõtmed ripuvad väljaspool ust, aga kusagil ukse lähistel.

Kartuleid ja muid aiasaadusi müüakse nii, et maja juurde pannakse kast ja raha topsike ning inimesed, siis ise võtavad kartulipaki ja jätavad sinna topsi raha.

Kaupa pannakse ka poodide ette välja. Keegi ei turva seda kaupa. Inimene ise haarab väljast meloni ja läheb sellega siis poodi ja otsib kassa ülesse.

Jah… siin on mõnd asjad natuke teistmoodi kui Eestis.

Nüüd peaksin usinalt taani keelt õppima hakkama ja tööd ostima ning ülemist korrust ehitama.

***

Hommikuti ei julge ma jooksma minna (otsin vabandusi). Kardan, et ajan ema üles. Ta jõuab kell 3:00 hommikul koju ja kui ma kell 6:00 juba liigun, siis äkki segan tema und.

Seega oleks hea, kui ma kiiresti ülesse kolin. Eest ära. Mulle ei meeldi ees olla.

***

Ma pole oma kursaõe kirjale vastanud. See on see, et ma preagu ei vasta, kui aega tekib, siis vastan. Nüüd on vist juba pool kuud möödas. Üle poole kuu. Nüüd on juba piinlik vastata. Aga vist peaks?

Ma olen kohutav inimene. Aga hetkel ma lepin sellega. Lepin endaga, sellise mühakana nagu ma olen. Mis ma sinna ikka teha saan…

***

Eile õhtul käisin koeraga jalutamas. Kella 23-ajal ja siis laulsin. Mul olid meeles Kreemi poisi “Inetu pardipoeg” laulusõnad, laulsin seda hästi miljon korda. Siis meenus “Yesterday” laul. Seda laulsin ka.

Siis meenus Smilersi laulu sõnad, aga üks rida vaid… “Langes tähti tol öösel, kui me istusime vana lagunenud maja kivitrepile… minu lõhkised teksad, sinu jääkülmad käed, see on unel mu tüdruk, küll sa üks kord seda näed…”. Seda jupikest ka laulsin.

Siis meenus veel “Carmen, carmen 17…”. “Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks” sõnad ei meenunud… Ja Eda Inese “Must-valge” sõnad ka ei meenunud.

Aga ma laulsin tasakesi. Et keegi ei kuuleks. Koer ka vaevu-vaevu kuulis.

Eile õhtul oli tore. Täna sajab vihma. Täna vist nii tore pole. Vaatan seda asja.

***

Eile hommikul lasin kassi välja. Ta oli tundaega väljas, ilma rihmata ja täitsa üksi. Aga õnneks tuli ikka koju tagasi. Käis naabri väikseid sülekoeri kiusamas. Istus aia taha maha ja lasi neil haukuda… Ma täpselt ei näinud, aga ma arvan. Ma tean, et ta teeb nii. Ema koera ka kiusab. Istub aknale ja vaatab toda. Kass teab, et koer ei saa läbi akna tulla.

Aiatoas on klaasuks ja selle kõrval on koeraluuk, kust koer õue läheb. Siis kass tahtis ka koera kiusata. Istub mugavalt klaasukse juures. Aga koer tuli läbi oma luugi. Kass hõppas õhku ja jooksis ära. Aga mõne ajapärast läks ise luugi juurde ja käks luugist välja. Siis jooksis koer talle järele ja mina hüppasin püsti ja jooksin koerale järele. Kino peab saama, muidu oleks liiga igav.

***

Aga püüan end kokku võtta ja selle lebo lõpetada. Tegutsema tuleks hakata.