Üllatasin end

Kunagi mõtlesin, et üks kord lähen mina ise noormehe juurde ja alustan vestlust. Ja selle välk-mõtte juures panin endale telefoni ka sellise märke. Siis läks aega mööda ja ma unustasin selle ära.

Täna vaatan telefonist oma päeva kohustusi ja leian “Lähen ise võõra noormehe juurde ja hakkan vestlema.” :D

See oli nii ammune asi, et siis ma isegi veel ei mõelnud Taani minemise peale.

Siin Taanis olen ma kodus ja väljas ei käi ja inimestega ei suhtle. Täna ema kutsus mind ühele koosviibimisele. Ema sõbra perekond sai kokku (õed-vennad ja nende alanejad). Üks noormees oli, kellega oleks ma võinud rääkida, aga ma ei julgenud. Mu inglise keel on hull ja ma ei tea, kas tema räägiks minuga… Jäi tegemata.

Aga hästi üllatav kokkusattumus oli.

Umbes, et ma soovin midagi ja soovi täitmise võimalus ise hüppab mulle ette, lihtsalt mine ja tegutse. Aga praegu pole ma tegutsemise lainel.

Nüüd tekib motivatsioon uusi soove soovida. :D ;) Äkki mu prints tuleb koos minu eduga ja keeleoskusega. Siis ma oleksin mõneks hetkeks õnnelik. Vähemalt mõneks hetkeks (kui mitte pikaajaliselt). :D

Elu on vahel kummaline. Pakub ootamatuid võimalusi, aga sageli ei julge või ei taha neid vastu võtta. Aga hea on teada või märgata, et võimalusi ikka tekib. Isegi sügavas purgipõhjas hulpides tekib.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>