Kirjutasin Jaanusele kirja, aga see ei läinud kohale. Oma kaks aastat on juba möödas. Ju ta väsis ootamast. Aga kahju on neid mõtteid raisku lasta. Seega panen ma need siia.
Tere!
Kunagi sa saatsid mulle ühe interneti lehekülje: https://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-teooria/seitse-surmavalt-suutut-valet-majanduspoliitikas-1-osa/
Ja tegid ettepaneku koos raha-asjandust õppida.
Tol korral mul polnud aega ja teadmisi. See jäi mulle kuhugi mälusalve ja nüüd mõtlesin, et vaatan asja uuesti üle.
Sinu viimase kirja ma olen vist ära kaotanud.
Aega on ka nii palju mööda läinud, et võib-olla oled oma selle e-maili ära kaotanud ja võib-olla pole sul aega ja võib-olla on su huvid muutunud, aga ma kirjutan vähemalt ühe kirja.
Nii..
See tekst on pikk ja arvutist on paha lugeda. Täna piirdusin selle esimese “vale” lugemisega. Ja minu mõtted on järgnevad.
- Vaataksin ma raha tekkimise ajalugu. Algselt olid barter-tehingud (kaup kauba vastu). Hiljem tuli kuld ja mündid.. jne…
Raha omadus (või funktsioon) oli: kerge kaasas kanda, lihtsalt vahetatav (seda tahtsid kõik (nt nahkasid või vilja kõik ei tahtnud)).
Sisuliselt oli tegemist tavalise (väärtusetu) paberiga.
- Raha taheti, sest… Mina kasutaksin siin turunduse teemat. Ütleme, et riik tekitas raha nõudluse, vajaduse. (Seda mainiti ka selles “esimeses vales”.) Nagu turundus, aguses sisendad kliendile, et tal on probleem (rahuldamata vajadus) ja siis pakud talle toote, mis selle vajaduse rahuldab.
Nt. õigusabi kindlustus. “Sind vallandatakse töölt, siis selle kindlustuse olemas-olul saad minna kohtusse ja nõuda suuremat kompensatsiooni. Autoga teed avarii ja sõiduki kindlustus keeldub korvamast. Rikkuri laps sõidab kindlustamata rolleriga sinu autole sisse… jne.. jne…” Inimene mõtleb, et neid situatsioone on palju, mil oleks seda õigusabi kindlustust vaja ja seega on tõenäosus ka suur. Samas see summa on väike, iga kuu 10-20 eur…
Riik tegi rahaga sama. Tekitas rahvas vajaduse ja siis pakkus lahenduse. (See maksude asui.)
- Miks raha toimib või mida on vaja, et raha toimiks? Sellest mindi põgusalt mööda, selles kirjutises, mille sa mulle saatsid.
(Mulle tundub, et see kirjutis on inimeste manipuleerimiseks, et inimesed hakaksid neid bitcoin-e kasutama. Tahavad tekitada virtuaalse raha vajadust, nõudlust.)
Raha toimimiseks on vaja usaldust. See on esimene asi, mida ma õppisin kõrgkoolis (majanduse aluste loengus).
Kui inimesed ei usaldaks seda väärtusetut paberilipikut, siis ei omaks dollar väärtust.
Algselt oli raha tagatud 100% kullaga. Inimesed usaldasid kulda, hindasid seda ja teades, et see paberi lipik garanteerib neile tükikese kulda USA kulla-laos, siis julgesid nad võtta selle raha vastu ja vahetustehingutes seda kasutada.
Hiljem usaldati juba seda paberilipikut. Inimesed ei vajanud enam 100%-list kulla garantiid (kulla standard… see ajajärk). USA hakkas kulda müüma.
Raha oli ka raske kaassas kanda, siis hakati kasutama tšekke. Alguses oli see tagatud 100% rahaga, hiljem polnud ka seda vaja. Inimestel tekkis ka tšekkide vastu usaldus.
Nüüd on mindud üle elektroonilisele rahale. Pangakonto pangas ja lihtsalt numbrid ekraanil. (Kasutatakse terminit “plastik raha” ehk pangakaart.)
Raha (sularaha) oli üks aineline materjal, millele omistati mingi väärtus. Vanasti hinnati materjale (olid tehased ja industriaal aeg). Siis hakkas seda väärtust kandama paber (tšekk) ja seda väärtust, mis paberile kirjutai.
Nüüd on IT-ühiskond ja (uus-majandus.. jne). Nüüd kannab seda sama väärtust mingi elektrooniline asi. Inimesed usuvad ja nad ei vaja enam selleks ainelist materjali näpuvahele. Nad vaatavad arvuti ekraani (pangakontot), näevad neid numbreid ja usuvad, et see on raha, et see on väärtus (mille nad saavad vahetada siis toidu, soojuse, elamise ja muu sellise vastu).
Ehk siis, et raha-süsteem saaks toimid, selleks on vaja usaldust. (Seda selles sinu saadetud kirjutises ei mainita. Sellest minnakse mööda).
- Minnakse mööda ka sellest, et mis juhtub siis, kui usaldust pole. Nt kulla-standardi kokku kukkumine, Bretton Woodsi … kokkulepitud süsteemi kokku kukkumine.
Siia sobiks ka Nõukogude aeg. Rubla kaotas värtuse. Seda oli nii palju ja asju nii vähe, et selle rahaga polnud midagi peale hakata. Rahasüsteem ei toimi, kui inimesed ei usalda raha või kui inimestel pole vajadust raha järele.
- Siis minnakse selles kirjutises mööda sellest, et riik ei ole kinnine süsteem. Taas Nõukogude ajal järgi proovitud asi (praegune Venemaa ka püüab seda järgi proovida). (Põhja-Korea, vist viljeleb seda..)
Riik saab raha juurde trükkida ja virtuaalset raha (suurendada numbrit pangakontol), aga seda senikaua kuni on raha vastu usaldus.
Pärast Teist Maailmasõda oli Saksamaa inflatsioon nii suur, et palgapäeval viidi raha kärudega koju ja kohvikus telliti kaks kohvi korraga, sest hiljem oleks kohvi hind juba suurem (st asjad kallineseid päevas mitu korda).
Mehhikos on vist preagu suur inflatsioon.. Ma ei teagi, kus see on, aga seal anti välja rahatäht 1 000 000 (miljon või juba rohkemate nullidega).
Et muidugi saaks numbreid suurendada. Füüsiliselt pole probleemi.
Kinnises süsteemis poleks ka probleemi.
Aga… Teiste riikidega tekib probleem. USA ei tooda kõike ise. Mõned asjad tuleb teistest riikidest sisse osta. Aga kui teised riigid ei usalda enam nii kiiresti odavnevad raha, siis ei saaks ju osta.
Hiina.. Jah USA laenab Hiinast, aga siin ei saa ju mööda minna sellest, et üks kord tahetakse seda raha tagasi. Kui enam ei usaldata USD, siis Hiina hakkab nõudma laenu tagasi milleski muus… On ka sõdade oht, aga see on teine teema. Psühholoogia ja riikide suhtlemine jne…
- Kirjutises räägitakse ka mingist tasakaalust. Et tuleb leida see “õige” valitsuse kulude tase ja süsteem toimib.
Aga selle õige taseme leidmine on keeruline. See ongi olnud probleem sajandeid. Sest maailmas ei ole õiget kogust, sest inimesed on erinevad. Üks vajab rohkem abi, teine vähem. Maailm on muutuv. Täna on vaja rohkem vett, homme rohkem vilja. Ei ole olemas õiget kulude taset. See muutub ja info kuhu poole see muutub, tuleb hiljem. Suure hilinemisega.
Majanduses ja tarbimises on ju mõned asjad viitajaga. Nt elekter tarbitakse ära ja makstakse hljem, siis veel need laenud, mille tõttu tarbitakse täna hüved ära ja makstakse nende eest hiljem ja tarbitakse seetõttu vähem.
Majanduse aluste aines õpitakse nõudluse ja pakkumise kõveraid ja tasakaalu. Joonistada saab ja seal joonisel on lihtne määrta turuhinda ja vaadata kuhupoole hind liigub, aga päriselus see pole võimalik. Sest info on erinev. Mõnel on infot rohkem ja mõnel infot vähem..
- Tasakaalu juures on veel see asi ka, et ei ole kinnine süsteem. Inimesi tuleb teistest riikidest ja läheb teistesse riikidesse. Seega toimub muutus. Muutuvad vajadused (kord vajatakse rohkem sotsiaalabi süsteemi, kord vajatakse õppimise võimaluste toetamist või ettevõtluse toetamist). Neid muutuseid on raske prognoosida, kui mitte võimatu.
- On selline termin nagu “käitumispõhine rahandus” või midagi sellist. On üks koolkond, kes püüab seletada raha-värki (ka aktsiaturge) psühholoogia abiga, inimeste käitumise abiga.
Mulle endale see meeldib. Mulle tundub see õige.
Kunagi, kui ma alustasin majanduse õppimist, siis ma mõtlesin, et siin on kõik selge. Et raha on kindel suurus ja pole seda inimeste tundeid ja suhtumist ja mõjutamist jne… Aga nüüd ma näen, et on ka siin.
Öeldakse, et kõige efektiivsemad on valuutaturud, et seal on kõigil ühepalju informatsiooni ja tehingud saavad toimuda takistamatult jne… Aga tegelikult ei ole seegi mõjutuste vaba ja seal on ka palju inimeste poolt mõjutatavat.
Tehinguid teevad ju inimesed ja inimesed on psühholoogilised olendid ja seega on raha ja aktsiaturud ja kõik ka psühholoogiaga seotud.
Üks lahendamatu asi on USA dollar. Teooriate järgi peaks see raha olema väärtusetu. Riigi laen on meeletu, raha pole eriti tagatud. (Kuld peaks olema kusagil seifis, aga jutud käivad, et seda kulda müüdi n-ö ette ja renditi välja. Kullakaevandustele, kes lubasid 10-20 aastaga selle kulla tagasi n-ö toota, aga üks suur kaevandus läks pankrotti. Kaevandati vähem kulda, kui prognoositi. Inimlik viga, geoloogid? arvestasid valesti… Seega on kulla asemel üks võlg, pankrotipesa… hesõnaga, füüsiliselt peaks olema USA kulla-ladu üsna tühi juba.)
On olemas ka virtuaalne kuld.
Preagu on üldse palju usaldust ja n-ö õhk väärtust. Väärtus ilma ainelise varata ehk immateriaalne väärtust, nt goodwill, jalgpallureid müüakse (lepingul on väärtus)… jne..
Selline huvitav ajajärk on. Midagi pühholoogia, usalduse, IT… segu…
Aga kõik ajastused on kokku kukkunud. Üks kord lõppeb ka see, mis edasi.
Vaikselt hakkab peale tulema ökoloogiline. Minimalistlik, “metsa tagasi elama”. Poti-põllundus… (need muutused on juba 10-100 aasta perioodi muutused).
Need on mu esimesed mõtted “esimese vea” kohta.
Vaatan, kuidas jaksan. Võib-olla uurin ka edasi.
Tervitades
Minny